|
[[Pilt:Sankt Knud.JPG|pisi|Püha Kanuti ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda, teda kujutati kuningana, sageli paljasjalgsena, mõnikord koos püha [[Carlo Borromeo|Carlo Borromeoga]]. Ta on Tallinnas ka käsitööliste patroon, mujalt selliseid andmeid ei ole.]]
'''Knud''' '''IV''' (ka '''Püha Kanut''' või '''Kanut Püha''' u. [[1043]] – [[10. juuli]] [[1086]] [[Odense]]) oli [[Taani kuningas]] [[1080 ]]– [[1086]], kes püüdis tugevdada [[Taani]] monarhiat, toetas [[Katoliku kirik|roomakatoliku kirikut]] ja pretendeeris inglise[[Inglismaa]] troonile. Ta oli esimene Taani kuningas, kes tapetuna mässuliste poolt 1086, kanoniseeriti katoliku kiriku poolt ja tunnistati Taani kaitsepühakuks [[1101]].
== Elukäik ==
KanutKnud oli kuningas [[SweynSvend II EstrdssonEstridsen]]i väljaspool abielu sündinud poeg, kes tuli troonile 10811080 oma poolvenna [[Harald III (Taani)|Harald III]] järel ja sai TaanimaaTaani kuningaks KanutKnud IV-ks. Kuus aastat varem oli ta saanud lüüa [[William Vallutaja]]lt Inglismaa trooni pärast võideldes. Abiellunud [[Flandria]] krahvi [[Robert I, (Flandria krahv Robert I)|Robert I]] tütre Adelaga, sündisid talle poeg [[Charles I, Flandria krahv|Charles]]Karl ja kaksiktütred [[Cæcilia Knutsdatter|Cæcilia]] (kes abiellus Pealik[[jarl]] Erikuga) ja [[Ingegerd Knutsdatter|Ingerid]]i (abiellus [[Paks Folke|Paksu Folkega]]).
KanutKnud pühendus kirikuvõimu tugevdamisele ja kirikute ehitamisele kogu maal. [[1085]]. aastal valmistus Kanutta uueks sõjakäiguks Inglismaale, püüdes saada krooni, mida pidas endale kuuluvaks, kuid vend [[OlafOluf I (Taani)|OlafOluf I]] juhitud mäss kodumaal nurjas sõjakäigu. Kuningas põgenes uute maksude ja seaduste pärast rahulolematute alamate eest Odensesse, kuid tabati [[Benediktlased|benediktiinide]] Püha Albani abikloostris, kus ta enne surma jõudis veel pattu kahetseda ja [[Armulaua sakrament|armulaua sakramendi]] vastu võtta. Siis tapeti ta altari ees põlvitavana koos venna BenedictiBenedikti ja veel 17 kaaslasega. Kroonik Ælnoth [[Canterbury piirkond|Cantebury'ist]] täheldab, et KanutKnud suri odatorgetest külgedele, mida aga ei kinnita röntgenuuringud aastast [[2008]]. Aastal [[1300]] viidi KanutiKnudi ja tema venna säilmed KanutiKnudi auks ehitatud Püha Kanuti katedraali, kus tema ja ta venna säilmed on eksponeeritud tänapäevani.
Tema hauaga seoses tekkisid mitmed legendid ning KanutitKnudi hakati pidama [[Märter|märtriks]]. [[Jumal]] olevat karistanud mässavaid taanlasi kuninga tapmise eest kaheksa-aastase näljahädaga. [[1101]]. aastal kuulutas [[paavst]] [[Paschalis II]] KanutiKnudi [[Erik III (Taani)|Erik III]] palvel pühakuks ja Taani esimeseks märtriks.<ref>Tarand (1995), lk 110</ref> Legendi järgi määranud kuningas Kanut, et jõule tuleb tähistada 20 päeva. Knud Püha päeva tähistatakse kirikukalendris [[19. jaanuariljaanuar]]il, kuid rahvalikult [[13. jaanuariljaanuar]]il, mis on 20. päev peale jõule.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Nuudipäev, ka kanutipäev – 13. jaanuar (ka 7. jaanuar) |Väljaandja=BERTA – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas |Kasutatud=14. jaanuar 2017}}</ref>
Tänu KanutKnud IV-le, keda austati kõigis põhjamaades, muutus nimi Kanut, mis tähendas muinasskandinaavias nii "toredat, uhket" kui ka "sõlme" ([[Knud|''knútr'']]), populaarseks. Nimi on meil tarvitusel ka lühendina ''Nuut'', mis nüüd esineb vaid perekonnanimena.<ref>Tarand (1995), lk 111</ref> Püha Kanutit ei maksa segi ajada teise Taani kuningaga –printsi [[Knud Lavard]]iga ([[12. märts]] [[1096]] – [[7. jaanuar]] [[1131]]), kes kanoniseeriti [[1170]].
== Vaata ka ==
|
