Saka vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[1386]]. aasta lähedale oletasid vanemad baltisaksa ajaloouurijad ühe säilinud keskaegse üriku järgi linnuse asutamise Sakas (''...in regione dicta Sacken'')<ref>UB II, nr. 896</ref>. Selles ürikus läänistab piiskop Otto Saka Arnoldile Lindalest (''Arnoldus dictus Lyndale'') Durbe lähedalt, koos õigusega oma äranägemise järgi seda mõisat müüridega kindlustada (''mit muren, na sinem wolgefallen'')<ref>Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 261</ref>. [[1395]] on läänimeest kutsutud juba Saka Arnoldiks (''Arnoldus de Sacken''). Linnus omas piiskopkonnale ka strateegilist tähtsust, kuna suuremad kaubakoged said sõita merelt kuni linnuseni. Siin laaditi kaubad väiksematesse paatidesse ja veeti mööda Tebra jõge ülesvoolu piiskopkonna ühte keskusesse Aizputesse (Hazenpoth), kus asus Kuramaa piiskopkonna Toomkapiitli linnus. Saka sadamasse tuli laevu isegi Hollandist<ref>http://www.castle.lv/latvija/saka.html Rimša castle</ref>. Baltisaksa ajaloolased paigutavad linnusekoha mererannikust u. 4 km ülesvoolu asuva hilisema Upesmuiža mõisa (Sackenhausen) juurde, kuna see ilmselt pidi kaitsma sadamat<ref>Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 261</ref>. Tollal võis uus sadamakoht asuda juba jõesuudme lähedal, kus ta asetses hiljemgi.