Eesti sõjalennundus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eesti Lennuvägi''' sai alguse 21. novembril 1918. Eesti lennuväe loomiseloomisele tegi võimalikukseelnes iseseisva [[Eesti]] Vabariigi tekkimineväljakuulutamine sama aasta 24. veebruaril. Esialgu oli lennuvägi lennukiteta.<ref name="Tilk">Tilk, J. Kitvel, T, (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>

30. jaanuaril sooritasid kahe Georgi ristiga autasustatud lendur [[Karl Haas]] ja motorist [[Johann Kelk]] Narva kohal proovilennu punaväelastelt 11 päeva varem sõjasaagiks saadud [[Farman F-30]]-ga, mis oli esimene Eestis registreeritud mootoriga lennuk. <ref name="Tilk" />

11. oktoobril alustas kindral Judenitš pealetungi Peterburi suunas kell 5.50 hommikul kahe lennukiga sooritatud õhurünnakus [[Jamburg]]ile. Neilt visati alla kaheksa pommi ja aeti kuulipildujatulega laiali vastase moonavoor. Selle operatsiooni käigus said Eesti üksused sõjasaagiks ühe täiesti korras merelennuki[[vesilennuk]]i, kaheksa suurtükki ja üle kümne kuulipilduja. <ref name="Tilk" />

Aasta lõpuks oli Eesti lennuväel 37 lennukit, neist 31 maalennukit ja kuus merelennukitvesilennukit, mis polnud just kõige kaasaegsemad, oli lennukipark siiski üsna ajakohane ning lubas lootusrikkalt tulevikku vaadata ka juhul kui järgnevatel aastal oleks tulnud sõda jätkata. Puudust tunti eelkõige personalist, kuid neid juba koolitati ja oldi üsna kindel nende ülesannete täitevalmiduses. <ref name="Tilk" />

29. juunil võeti tehnikajaoskonnas arvele kolm valgete [[Loodearmee]]lt saadud hävituslennukit [[Nieuport]] ja kaks luurelennukit [[R.E.8]]. Vaid 24 Inglismaalt hangitud luure- ja vesilennukit olid päris korralikud. Lennukeil R.E.8 lendamine oli juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuaastail olnud keelatud nende ilmse eluohtlikkuse tõttu. <ref name="Gerdessen">Gerdessen, O. Kitvel, T. Tilk, J. (2001) AEG MEHED LENNUKID Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>