Vikipeedia

Rohuküla sadam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Rohuküla sadam 2015.jpg|pisi|Rohuküla sadam 2015. aastal]]
'''Rohuküla sadam''' on [[sadam]] [[Eesti]]s, mis asub [[Lääne maakond|LäänemaaLääne maakonnas]] lääneosas [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Rohuküla]]s, ligi 8 km kaugusel [[Haapsalu]]st keskusest.
 
Sadamast algavad [[Rohuküla–Heltermaa laevatee|Rohuküla–Heltermaa]] ja [[Rohuküla–Vormsi laevatee]].
 
==Ajalugu==
Enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli Rohukülas olemas üks jupike primitiivset silda ja rannas üks ait, mille oli oma tarvis ehitanud kohalik mõisaomanik.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19300927.1.4 "Rohuküla sadam peaks likvideerimisele tulema"]. [[Vaba Maa]] nr 226, 27. september 1930</ref>
Enne esimest maailmasõda oli Rohukülas olemas üks jupike primitiivset silda ja rannas üks ait, mille oli oma tarvis ehitanud kohalik mõisaomanik<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19300927.1.4 Rohuküla sadam peaks likvideerimisele tulema], Waba Maa, nr. 226, 27 september 1930</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusosas, [[1915]]. aastal hakati rajama Rohukülasse, [[sõjasadam]]at (osa [[Peeter Suure merekindlus]]e kaitserajatistest)<ref>[http://www.saarteliinid.ee/ports/rohukyla/?articleID=142 Saarte Liinid - Sadamad - Rohuküla sadama ajalugu]</ref>, miinilaevastiku [[Rohuküla mereväebaas|mereväebaas]]i remondibaasi töökojad ja sinna juurde kuuluvad hooned ([[elektrijaam]], ohvitseride kasiino, [[Rohuküla veehoidla|veehoidla]]<ref>[[Pekka Erelt]], [http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/sensatsiooniline-leid-tartust?id=42250149 Sensatsiooniline leid Tartust], Eesti Ekspress, 18. märts 2011</ref>) ja merelennubaas, millele allusid [[Tahkuna]] [[Tahkuna lennusadam|lennusadam]] ja [[Kõrgessaare]] [[Kõrgessaare lennusadam|lennusadam]]. Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik koos raudteepersonali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, manööverdusplatsi, jaamahoone ja paljude haruteedega sadama muulidele. Haapsalu–Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel. Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas I maailmasõda, kui [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] sõjalise dessantoperatsiooni [[Operatsioon Albion|Albion]] tulemusel taganevad [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]] väed sadama koos selle juurde kuulunud rajatistega [[1917]]. aasta oktoobris hävitasid. Sadamas olid põhja- ja lõunabassein.
 
Vahetult sõja eel hakati Rohukülla rajama [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] sõjasadamat (osa [[Peeter Suure Sadam|Tallinna mereväebaasist]]).<ref name="RGAVMF">Venemaa Riiklik Mereväearhiiv, RGAVMF 418.1.554</ref> Rohuküla baasi ehitati kaid, mereveemagesti, selle jõujaam, aga ka remondikojad, [[Rohuküla mageveemahuti|mageveemahuti]]<ref>[[Pekka Erelt]], [http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/sensatsiooniline-leid-tartust?id=42250149 Sensatsiooniline leid Tartust]. Eesti Ekspress, 18. märts 2011</ref> Sadamas olid põhja- ja lõunabassein.
[[1920. aastad|1920. aastatel]] korrastati basseinidevaheline [[kai]] ja viidi [[Keila–Haapsalu raudtee]], [[Rohuküla raudteejaam]]ani [[laiarööpmeline raudtee]].▼
 
Samuti rajati kasarmud, ohvitseride elamu, konduktorite elamud, ohvitseride kasiino jms; aga ka miinilaod, suurtükkide laskemoonalaod jms.<ref name="RGAVMF" /> Peeter Suure Sadamale allus ka merelennubaas, millele omakorda allusid [[Tahkuna]] [[Tahkuna lennusadam|lennusadam]] ja [[Kõrgessaare]] [[Kõrgessaare lennusadam|lennusadam]].
1939. aastal sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakt]]i alusel anti Eesti Valitsuse poolt sõjaväebaaside tarvis Rohuküla raudteejaama sadama rajoon (30 ha) – ümberlaadimise baas ladudega vägede varustamiseks Hiiumaal ja Saaremaal. Tingimusel, et sadam ja selle juurdeveoteed jäävad vabaks üldisele kasutamisele. Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele anti õigus baseerida sõjalaevastiku kergeid jõude Rohuküla sadamas, õigusega teostada hüdrotehniliste ehitiste remonti, samuti püstitada ajutisi baasehitisi, töökodasid ja ladusid.▼
 
Sadamasse rajati ka ulatuslik raudteede võrk ja [[Rohuküla raudteejaam|raudteejaam]].<ref name="RGAVMF" />
 
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas oktoobris [[1917]] taganevate [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] vägede poolt sadamaehitiste hävitamine. Muu hulgas hävitati siis ka vaksalihoone.
 
==Pärast Esimest maailmasõda ja Vabadussõda==
▲[[1920. aastad|1920. aastatel]] korrastati basseinidevaheline [[kai]] ja viidi [[Keila–Haapsalu raudtee]], [[Rohuküla raudteejaam]]ani [[laiarööpmeline raudteemuul]].
 
==Teis maailmasõja ajal==
▲1939. aastal sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakt]]i alusel anti Eesti Valitsuse poolt sõjaväebaaside tarvis [[Rohuküla raudteejaamaraudteejaam]]a ja sadama rajoon (30 ha) – ümberlaadimise baas ladudega vägede varustamiseks Hiiumaal ja Saaremaal. Tingimusel, et sadam ja selle juurdeveoteed jäävad vabaks üldisele kasutamisele. Nõukogude relvastatudrelvajõududele jõududeanti juhatuseleRohuküla antisadamas õigus baseerida sõjalaevastiku kergeid jõude Rohuküla sadamassõjalaevu, õigusega teostada hüdrotehniliste ehitiste remonti, samuti püstitada ajutisi baasehitisiehitisi, töökodasid ja ladusid.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimise ja annekteerimise]] järel, [[1941]]. aasta [[1. jaanuar]]ist anti [[Tallinna Merekaubasadam]], tuletornid, tulelaevad ja meremärgid ületunnistas [[NSV Liidu SõjamerelaevastikMerelaevanduse Rahvakomissariaat]]u Hüdrograafiaoma Teenistusele. ningkäskkirjaga [[25. veebruar]]ilist tunnistatiTallinna [[NSVMerekaubasadama LiiduI Merelaevandusejärgu Rahvakomissariaat|NSV Liidu Merelaevanduse Rahvakomissariaadi]] käskkirjaga Tallinna Merekaubasadamsadamaks (koos [[Kopli sadam|Kopli]], [[Tsitre sadam|Tsitre]], [[ÜlgasteÜlgase sadam|ÜlgasteÜlgase]], Rohuküla ja [[Haapsalu sadam]]apunktidega I järgu sadamaks).
 
Sadamasild põles pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. 1944 kuni 1946. aasta veebruarini asus [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti Laevastik]]u staap Tallinnas koos oma tugiüksustega. 1944. aasta lõpul koosnes laevastik Kroonlinna, Tallinna, Saarte ja Riia merekaitsepiirkondadest. [[Tallinna Merekaitsepiirkond]] eksisteeris veel 1947. aastal, ent hiljem reorganiseeriti see [[Tallinna Mereväebaas]]iks. [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväele]] allusid Eestis 1945. aastal: [[Miinisadam]] (Tallinn); [[Lennusadam]] (Tallinn); [[Paldiski]]; [[Rohuküla]] (seda nimetati 1945. aasta dokumentides [[Rohuküla mereväebaas]]iks); [[Virtsu]] (nimetati samuti [[Virtsu mereväebaas]]iks); [[Mõntu]]; [[Roomassaare]]; [[Triigi (Leisi)|Triigi]]; [[Jaagarahu]]; [[Abruka]].
==Pärast Teist maailmasõda==
Sadamasild põles pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväele]] allus Eestis 1945. aastal Rohuküla sadam, mida 1945. aasta dokumentides nimetati [[Rohuküla mereväebaas]]iks.
 
[[1975]]. aastal ehitati uus sadamahoone.
18. rida ⟶ 30. rida:
[[1995]]. aastal valmis põhjabasseinis [[parvlaev]]ade sildumiskai. Enne seda oli kasutamiskõlblik ainult lõunabasseini endine sild number 3. Samal aastal korrastati ka basseinidevaheline [[muul]].
 
== Vaata ka ==
*[[Rohuküla–Heltermaa laevaliin]]
*[[Rohuküla–Sviby laevaliin]]
27. rida ⟶ 39. rida:
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
*[[Oliver Orro]], [[Monika Eensalu]]. ''"Rohuküla. Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid".'' Tallinn, 2013. 7980 lk. ISBN 9789949907854
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Rohuküla Harbour}}
*[http://www.estonia360.ee/rohukyla_sadam/ Rohuküla sadama aeropanoraam]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Rohuküla_sadam"