Kasutaja:Yx teine/liivakast: erinevus redaktsioonide vahel

Hakkapeliidid olid kardetud vastased, nad osalesid äkkrünnakutel ja [[Lahinguluure|luuretegevuses]]. Selle kergratsaväe varustusse kuulusid [[soome tööhobune]], [[Püstol|püstolid]], [[mõõk]], [[kiiver]] ja metallplaadiga nahkturvis. Neil oli tolle aja kohta uudne ründetaktika: vaenlase peale ratsutades tulistasid nad esimesest püstolist 20 sammu kauguselt, teisest 5 sammu kauguselt ja jätkasid rünnakut paljastatud mõõkadega külg külje kõrval vaenlase ridadesse tungides.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tõnis Arnover|pealkiri=Rootsi hiilguses ja varjus|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=63|isbn=978-9949-658-37-4}}</ref>

Kolmekümneaastase sõja jooksul võitles Rootsi ratsaväe kolmes rügemendis üle 3000 hakkapeliidi, küündidesnende arv küündis aastal 1644 kuni 4870 meheni.<ref>{{Raamatuviide|autor=Korhonen Arvi (toimetaja)|pealkiri=Suomen historian käsikirja – Edellinen osa.|aasta=1964|koht=Helsingi|kirjastus=Suomalainen tiedeakatemia|lehekülg=415}}</ref> Üks tuntumaid hakkapeliitide juhte oli [[Torsten Stålhandske]] (Teraskinnas), kellest sai hiljem Rootsi ratsaväe [[kindral]].<ref name=":0" /> Suuremad lahingud, milles hakkapeliidid osalesid olid [[Breitenfeldi lahing (1631)|Breitenfeld]] 1631, Rain 1632, [[Lützeni lahing|Lützen]] 1632, [[Nördlingeni lahing|Nördlingen]] 1634, [[Leipzigi lahing (1642)|Leipzig]] 1642 ning Jankov 1645. Hakkapeliidid olid küllalt suureks maksukoormuseks Soome talupoegadele. Talu, kes pani välja ratsaniku soos hobuse ja täisvarustusega sai maksusoodustuse kuid sõja ajal võis see osutuda veel kulukamaks, kuna hukkunud ratsaniku ja hobuse, samuti hävinenud sõjavarustuse asemelasemele tuli hankida uusasendus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jussi Lappalainen|pealkiri=Sadan vuoden sotatie – Suomen sotilaat 1617-1721.|aasta=2001|koht=Helsinki|kirjastus=Suomalaisen kirjallisuuden seura|lehekülg=32-34}}</ref>