Must belladonna: erinevus redaktsioonide vahel

| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|LinnaeusL.]]

| levikukaart =

| sünonüümid =

Must belladonna kasvab varjulistes mägimetsades ja on levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Lõuna-Euroopa]]s, [[Põhja-Ameerika]]s, [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Lääne-Aasia]]s. <ref name="Maavits2" />

Taim kasvab kuni 1,5 meetri kõrguseks ning selle ülemine osa on kaetud kleepuvate karvadega. Lehed on [[Elliptiline leht|munajaselliptilised]], [[Õis|õied]] pruunikasvioletsed, kellukjad. Must belladonna õitseb juunis ja juulis. Taime [[vili]] on must läikiv [[mari]]. <ref name="Maavits2">{{Raamatuviide|autor=Nielsen, H., |pealkiri=Mürktaimed|aasta=1990, "Mürktaimed", |koht=Tallinn "|kirjastus=Valgus", lk 129-130|lehekülg=129–130}} </ref>

Must belladonna kuulub mürktaimede hulka. TaimeKõik taime osad on väga [[toksiin|toksilised]]. Musta belladonna lehed ja viljadning sisaldavad surmava toimegasurmavalt mürgiseid [[alkaloid]]e [[atropiin]]i, [[skopolamiin]]i ja [[hüostsüamiin]]i, mis kutsuvad esile [[deliirium]]i ja [[hallutsinatsioon]]e. Saksakeelne nimetus ''Tollkirsche'' vihjab sellele, et karumustika marju süües võib hulluks minna. Täiskasvanutele on surmavaks annuseks 10–20 marja ja lastele 3–4 marja. Lehtede puhul algab ohtlik annus 5 grammist ja juurtel 10 grammist [[droog]]ist.<ref name=":0" />

Isegi karumustika mahla hõõrumine nahale kutsub esile hallutsinatsioone ja meeltesegadust, mistõttu kasutati seda keskaegsetel nõiaprotsessidel. Süüalusele anti karumustika mahla, et temalt oleks lihtsam süütõendeid välja pressida .<ref name="Maavits2" />

===Mürgistusnähud ja esmaabi===

Mürgistusnähud ilmnevad kiiresti:. Nendeks on suukuivus, [[janu]], nahapunetus, [[oksendamine]], peapööritus ja [[Müdriaas|pupillide laienemine]]. Rasketel juhtudel lisanduvad meeltesegadus, erootilise alatooniga hallutsinatsioonid, joobesarnane seisundkõrgendatud lõbususe ja naerupuhangutegameeleolu, tung tantsida ja liikuda, kõnehäired, märatsemishood ja epilepsiasarnased krambid. Surm saabub hingamise seiskumise tagajärjel. Esmaabiks võib anda umbes 0,5 grammi söepulbrit (segatuna klaasi leige veega) 1 kilogrammi kehakaalu kohta. Tingimata on vajalik arstiabi.<ref name="Maavits2" />

Lehtedest eraldatavat [[tropaanalkaloid]]i [[skopolamiin]]skopolamiini kasutatakse ka [[psühhiaatria]]s.<ref name=":0">Ain {{Raamatuviide|autor=Raal," A.|pealkiri=Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 118, |aasta=2010|koht=Tallinn: |kirjastus=[[Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010]]|lehekülg=118–119}}</ref>

SeeMust väga mürgine taimbelladonna on mänginud ajaloos tähtsat rolli mänginud. [[Šotimaa|Šoti]] kuningas [[Duncan]], kes [[1048]]. aastal kuningas Sveni juhitud taani viikingitelt lüüa sai, tõmbustaganes oma sõjaväega [[Perth]]i linna, mis sattus taanlaste piiramisrõngasse. Ta alustas läbirääkimisi linna loovutamise üle. EtHea tõendadatahte head tahet,märgiks saatis ta taanlastele suurel hulgal leiba ja veini, mis oliolid mürgitatud karumustika mahlaga. Paljud taanlased surid, ülejäänud jooksid segastenameeltesegaduses ringi või magasid nii raskelt, et neid oli kerge surmata. Mõnel, seal hulgassealhulgas kuningas Svenil, õnnestus vaarudes laevale jõuda ja pääseda.<ref name="Maavits2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Irvine, A., Pamplin, W.|pealkiri=The Phytologist: A Botanical Journal|aasta=1859|koht=|kirjastus=|lehekülg=318–319|köide=3|url=https://books.google.ee/books?id=rhNEAQAAMAAJ&pg=PA319&dq=belladonna+scotland+buchanan&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjguteXpInnAhWE6qYKHRveC8AQ6AEIKDAA#v=onepage&q=belladonna%20scotland%20buchanan&f=false}}</ref>