Vabadusrist: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: eemaldatud mittetöötav välislink |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Eesti Vabadusrist.jpg|pisi|Eesti Vabadusrist]]
Eesti '''Vabadusrist''' (algne ametlik nimetus ''Vabaduse Rist''; lühend ''VR'') on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] autasu, mis asutati [[
Vabadusristil on kolm liiki:
12. rida:
Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka [[tasuta maa]] ning [[õppursõdur]]itel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle [[kavaler]]ile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. 1920. aastail kujunes Vabadusristi kavaleridest välja Eesti rahvuslik aadel, millel olid kõik seisusele omased tunnused (eksklusiivsus, ainuõigus seisuslikele välistunnustele, eesõigused ja privileegid, korporatsioon (Vabadusristi Vendade Ühendus). Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest [[Vabadussõda|Vabadussõja]]s. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. aasta [[1. detsembri mäss|1. detsembri kommunistliku mässukatse]] mahasurumise eest. [[Hannes Walter]]i artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabadussõja jooksul Eesti sõjaväest Vabadusristi keskmiselt üks viiekümnest sõdurist, üliõpilastest iga kolmas ja õpilastest iga kaheksas. Umbes 2000 Eesti kodanikele antud Vabadusristist said kooliõpilased 600 ja üliõpilased 150 autasu.<ref name="aHHOJ" />
1919. aasta [[Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord|Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra]] jõustudes muutus Vabadusristi III liigi andmine eraisikuile ebaseaduslikuks, kuigi seda jätkati. Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega [[19. juuni]]l [[1925]]. Tekkinud olukord, kus Eesti kodanikud võtsid vastu teiste riikide teenetemärke, kuid puudus võimalus anda Eesti Vabariigi nimel riiklikke teenetemärke, tekitas piinlikke momente rahvusvahelises suhtlemises. Tekkinud lünga täitsid poolriiklikud [[Kotkaristi teenetemärk]] ja [[Eesti Punase Risti teenetemärk]]. Alles 1. jaanuaril 1938 kehtima hakanud uus Eesti Vabariigi Põhiseadus seadustas riiklike teenetemärkide andmise. 1938. aasta [[Riigikaitse sõjaaegse korralduse
Vabadusristi liigi ja järgu mainimine kavaleri nime järel on kohustuslik alates 28. märtsist 1935<ref name="F1pBQ" />.
83. rida:
2016. aasta seisuga on teadmata 91 Vabadusristi kavalerist Eesti kodaniku elulugu. Viimane elusolev Vabadusristi kavaler oli [[Karl Jaanus]], kes suri [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2000]].
== Ajutise Valitsuse otsus 24. veebruarist 1919
3. Asutada Eesti “Vabaduse Rist” iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/03/03/13 Ajutise Walitsuse otsused. 24. weebr. 1919. a.], Riigi Teataja, nr. 13, 3 märts 1919</ref>. “Vabaduse Rist” põhjusmääruste väljatöötamine anda komisjoni, millest osa võtavad sõja-, sise- ja kohtuministrid. Algatus sõjaministril.
Riigikogu poolt 19. juunil 1925 a. vastu võetud▼
16. aprillil 1919. a. võeti vastu seadus Eesti Wabaduse Risti asutamise asjus<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/05/21/8 Nr. 79. Ajutise Walitsuse poolt 16. aprillil 1919. a. wastuwõetud seadus Eesti Wabaduse Risti asutamise asjus.], Riigi Teataja, nr. 30-31, 21 mai 1919</ref>.
== Vabaduse Risti annetamise lõpetamise seadus ==
▲Riigikogu poolt 19. juunil 1925 a. vastu võetud<ref>RT 1925, 109/110, 53</ref>.
§ 1. 24. veebruaril 1919 a. asutatud Vabaduse Risti
▲§ 1. 24. veebruaril 1919 a. asutatud Vabaduse Risti (“Riigi Teataja” nr. 20/21 – 1920 a. seadus nr. 84) annetamine lõpetatakse.
§ 2. Käesolev seadus hakkab maksma tema vastuvõtmisega.
98. rida ⟶ 96. rida:
Algkirjale alla kirjutanud
[[Riigikogu esimees]] [[August Rei|A. Rei]].
Sekretär [[Johan Holberg|J. Holberg]].
| |||