Redaktsioon: 6. september 2019, kell 02:40 redigeeri The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust P →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. jaanuar 2020, kell 14:48 redigeeri eemalda J (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 1272 muudatust P →‎Ajalugu: wikilink Löwenitele Uuem muudatus →
14. rida: Teada on, et hiljem oli see maa ka parun [[Berndt Otto Rehbinder]]i käes, kes oli [[1772]]. aastal põgenenud Rootsi võimu all olnud [[Soome]]st ning asunud Eestisse, kus ta sai [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] teenistusse asudes mõisa [[Nõo kihelkond\|Nõo kihelkonnas]], mille vahetas hiljem Väimela mõisa vastu. Alates 18. sajandi lõpust oli mõis Richterite valduses. Richterite ajal ehitatud (esialgselt ühekorruselise) härrastemaja ning sellega kaaristu abil ühendatud tiibhooned moodustavad auhooviga mõisasüdamiku. Üks tiibhoonetest oli valitseja-, teine teenijatemaja. [[1870]]. aastal sai mõis ~~Löwenite~~[[Löwen]]ite omandusse. Viimaselt mõisnikult Bernhard von Löwenilt riigistati mõis 1919. aastal pärast seda, kui see oli jaanuaris taganevate bolševike poolt põlema süüdatud. Mõisa ääremaad plaanistati ja jagati, 1920. aastal jäi mõisa südamik põllutöökoolile, mis 1922. aastast saadik asus uuesti üles ehitatud kolmekorruselises härrastemajas (peahoones). Tulekahju rüüstas mõisat ka 1950. aastail. Viimati sai mõisa härrastemaja tulekahjus kannatada 2018. aasta oktoobris.<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/6439665/galerii-vaimela-moisahoones-puhkes-poleng</ref>

Väimela mõis: erinevus redaktsioonide vahel