Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub Märgis: tekstilink teise vikisse |
Resümee puudub |
||
13. rida:
Nõnda on ülekaalukalt peamiseks teabematerjaliks Eesti esiajaloo kohta [[Arheoloogia|arheoloogilised]] allikad, millele on viimastel kümnenditel lisa toonud [[populatsioonigeneetika]] uurimine.
==Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum==
Eesti ala [[paleoliitikum|paleoliitilise]] inimasustuse kohta otseseid tõendeid pole leitud. Siiski on võimalik, et esimesed inimesed saabusid juba enne [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]], kuid [[mandrijää]] on kõik märgid sellest hävitanud.<ref>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]] (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Lk 17–37</ref> Veel tõenäolisemaks on hinnatud asustuse teket kohe pärast jää taandumist, mis Eesti alal algas umbes 13 000 aastat eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 61</ref> Kindlad tõendid inimeste kohalolust [[Baltimaad]]es pärinevad ajast 11 000 a eKr. Jääaja lõpu aegseid [[asula]]kohti on selles piirkonnas avastatud üle 100: enamik Lõuna-[[Leedu]]st, kõige põhjapoolsemad Kesk-[[Läti]]s [[Daugava]] ääres. Kuna ka Eesti ala oli tollal juba enamjaolt jäävaba ja asustamiskõlbulik, siis peetakse usutavaks, et inimesed jõudsid ka sinna.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 38</ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/arheoloogid-lammutavad-ajalooopikute-arusaamu?id=50989575 Arheoloogid lammutavad ajalooõpikute arusaamu.] ''Eesti Päevaleht online'', 31. juuli 2004</ref>
==Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum==
{{Vaata|Mesoliitikum}}, ''[[Billingeni katastroof]], [[Joldiameri]], [[Antsülusjärv]]''
[[Pilt:Ancyluslake.svg|pisi|vasakul|[[Antsülusjärv]]e oletatavad piirid]]
| |||