Tartu Ringkonnakohus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
71. rida:
| peakorter =
| asukoht = [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 32 (1922–1935)<br>
| piirkond = [[Tartumaa|Tartu maakond]] ja [[Võru maakond]] ühes endiste [[Pihkva kubermang]]u osadega
| liikmed = <!-- või: | liikmeid = -->
| keeled = <!-- või: | keel = -->
94. rida:
}}
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
[[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Eesti Valitsuse]] määruse<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/28/8 Kohtuministeriumi korraldus], [[Riigi Teataja]], nr. 2, 28 november 1918</ref> põhjal 25. novembrist 1918. määrati avatavatele kohtu-asutustele asutisele järgmised tööpiirkonnad, Tallinna Ringkonnakohus, tööpiirkond: Eesti Vabariigi piirid. Tartu Ringkonnakohus jäi avamata.
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli [[rahukogu]]: [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu|Tallinna-Haapsalu]], Tartu-Võru, [[Rakvere-Paide Rahukogu|Rakvere-Paide]] ja [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]]. Tartu-Võru Rahukogu tööpiirkonnaks määrati [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Võru maakond|Võru maakon]]nad ning Eesti Vabariigi külge liidetud endise [[Pihkva kubermang]]u osad.
| |||