Redaktsioon: 1. jaanuar 2020, kell 12:26 redigeeri Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust P →‎Isiklikku ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. jaanuar 2020, kell 21:08 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Oskar Eugen Öpik''' (Taanis ja Norras elades '''Oskar ~~Øbik~~Øpik'''; pseudonüüm '''Oskar Mamers'''; [[8. juuni]] [[1895]] [[Kunda]], [[Virumaa]] – [[20. november]] [[1974]] [[Armagh]], [[Põhja-Iirimaa]]) oli Eesti [[diplomaat]]. ==Elulugu== Oskar Öpik õppis aastatel [[1906]]–[[1914]] [[Tallinna Nikolai I Gümnaasium]]is, 1914 [[Moskva Aleksei sõjakool]]is ja [[1924]]–[[1933]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond\|õigusteaduskonnas]].<ref>[http://web-static.vm.ee/static/failid/301/valisteenistus_leksikon.pdf Eesti Välisteenistuse biograafiline leksikon 1918–1940]</ref>. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Rotalia]] liige. Aastast [[1915]] sõdis ta [[Venemaa Keisririik\|Venemaa]] sõjaväes Galiitsia rindel, oli seejärel sõjavangis [[Austria-Ungari\|Austria]]s ja interneeritute laagris [[Taani]]s. Aastatel [[1919]]–[[1920]] osales ta [[Venemaa kodusõda\|Venemaa kodusõjas]] Murmanski rindel, kindral [[Jevgeni Miller]]i armees. 8. rida: Alates 1920. aastast oli ta Eesti [[Välisministeerium]]i teenistuses, aastail 1923–1926 poliitilise osakonna büroojuhataja, 1927–1928 ''chargé d'affaires'' Kaunases, 1928–1931 Moskva, 1931–1933 Berliini ja 1934–1936 Pariisi saatkonna nõunik. Aastatel 1936–1938 oli ta saadik Kaunases, 1938–1939 välisministri abi, 1940. aastal saadik Pariisis. Oskar Öpik oli viimane Eesti Vabariigi saadik, kes esitas oma volitused enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)\|Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt]] (6. juunil 1940). Surres oli ta ka viimane Eesti saadiku ametis olnud isik. 1942. aastal tuli ~~Oskar Öpik~~ta Eestisse, 28. jaanuaril 1943 nimetati ta senisest kohtudirektori abi ametist [[Eesti Omavalitsus]]e kohtudirektoriks. Pärast [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] elas ta Prantsusmaal, Norras ja Hispaanias, pärast oma norralannast abikaasa surma Põhja-Iirimaal vend Ernst Öpiku juures. ==Mälestused== (Oskar Mamers). "Kahe sõja vahel". Stockholm, EMP, 1957.▼ (Oskar Mamers). "Häda võidetuile!". Stockholm, EMP, 1958.▼ Teekond, mis algas Kundas. Tallinn, Oil Shale, 1997.▼ Sajandi eesti perekond. Kirju Oskar Öpiku arhiivist. Viimsi, Aade, 2017.▼ ==Isiklikku== 15. rida ⟶ 21. rida: Tema abikaasad olid aastatel 1918–1923 [[Taanlased\|taanlanna]] Gerda Plaugmann (1890–1945) ja [[Norralased\|norralanna]] Eldri Næss (1907–1973). == Viited == {{viited}} == ~~Mälestused~~ Välislingid== [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=9449&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6pldLhbQWZ2SC2oZVSIZQ2VLKurQUAQm4Z5g%253D%253D ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']▼ ▲(Oskar Mamers). Kahe sõja vahel. Stockholm, EMP, 1957. ▲(Oskar Mamers). Häda võidetuile! Stockholm, EMP, 1958. ▲Teekond, mis algas Kundas. Tallinn, Oil Shale, 1997. ▲Sajandi eesti perekond. Kirju Oskar Öpiku arhiivist. Viimsi, Aade, 2017. ~~== Välislingid ==~~ ▲[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=9449&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6pldLhbQWZ2SC2oZVSIZQ2VLKurQUAQm4Z5g%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3765 Eesti biograafiline andmebaas ISIK] [https://www.geni.com/people/Oskar-%C3%96pik-%C3%96pitk/6000000010485777766 Geni] 34. rida: [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Norras]] [[Kategooria:Eestlased Suurbritannias]] [[Kategooria:Sündinud 1895]]

Oskar Öpik: erinevus redaktsioonide vahel