Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 50: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: arhiivitud 5 teemat leheküljelt Vikipeedia:Üldine arutelu Märgis: Teksti peitmine |
P Robot: arhiivitud 1 teema leheküljelt Vikipeedia:Üldine arutelu (ARHIIV TÄIS) |
||
428. rida:
Tuleks (parimal juhul) anda teada ja arvestada artiklite loomisel / loomisele kutsumisel ka sellega, et võimalused arenevad meist olenemata pidurdamatult<!-- (mis on hea; ent, nt hetkel telekapuldiga blue-to vahendusel kirjutades (ca 100" ekraan jms, ma saan panna sellesama lause teleriekraanile, või, seda seal kirjutada)), mis siis ühe lühendina, ehk siis: 1 väike Eesti ei jõua kunagi „järele“, liitlaste toel ehk nende jaoks talutavale tasemele-->, ehk siis: viidata ka sellele, et lk loomise osaks on ka kujundus°—° Pietadè 28. september 2019, kell 23:12 (EEST)
== Sünonüümide õigus eksisteerida ==
Ajendatuna juhtumitest, kus vikiartiklites on üks sünonüüm "parandatud" teiseks, tahaks ma kuulda arvamusi sellise praktika kohta ja võib-olla saaks siin ses osas mingi reegli kokku leppida. Üks juhtum oli seoses sõnadega "[[enamlased]]" ja "bolševikud", kus põhjenduseks oli, et üks neist on viimasel ajal eelistatum olnud ([[Kasutaja_arutelu:Kuriuss#Enamlased_vs_bolševikud]]). Eile märkasin, et hulk "[[Riia laht]]esid" on muudetud "Liivi lahtedeks" ([[Eri:Kaastöö/Suwa]]) - ilma põhjenduseta, aga ilmselt võib apelleerida samale sagedasemale esinemisele või EKI kohanimeandmebaasi kirjele, kus "Liivi lahel" on põhinime, "Riia lahel" aga mööndava (vähem soovitatud) nimekuju staatus.[https://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96043593&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb] Kas ühe sünonüümi sagedasem kasutus või EKI poolt eelistamine on hea põhjus ülejäänud sünonüümide Vikipeediast likvideerimiseks? Selle kasuks saab tuua argumendi, et kõige levinum sünonüüm on lugejatele vast kõige tuttavam ja nii saavad nad kõige tõenäolisemalt aru, millest artiklis juttu on. See kehtib aga ennekõike haruldaste sünonüümide puhul ja isegi siis saab selle teha siselingiks vastava mõiste artiklisse. Kui populaarsuselt teine sünonüüm on siiski laialt tuntud (nt enamlaste-bolševike juhtum), siis jääb see argument nõrgaks, ja kui tugineda EKI klassifikatsioonile, siis ei pruugi argument üldse kehtida, sest nad ei lähtu oma otsustes alati enamkasutatavuse põhimõttest. Sünonüümide kaotamise vastu saab tuua mitu argumenti. 1) Vikiartiklid ei peegeldaks enam allikaid ja nende mitmekesist terminoloogiat, vaid hakkaks looma oma uut puristlikku keelekasutust. Kui autoriteetsed allikad kasutavad teadlikult nt nime "[[Väina]]", kas on õige (ja eetilinegi) "parandada" need järjekindlalt "Daugavateks"? 2) See uus keelekasutus tekitaks vähemalt ühe artikli piires, kus seda sõna korduvalt tarvitatakse, kuivema, vaesema ja väiksema lugemismõnuga teksti. 3) See raiskab üsna mõtetult muudatuse sisseviija aega. 4) Kui sünonüümid pole neutraalsed, vaid teatud positiivsete ja negatiivsete tähendusvarjunditega (nt "enamlane"-"bolševik", "[[rahvuslus]]"-"natsionalism"), siis tekitaks neist ainult ühe väljavalimine ja kasutamine kallutatuse. Vähemalt ühe artikli piires saab seda efekti neutraliseerida sünonüümide võrdsel alusel ja läbisegi kasutamisega. Sellest lähtuvalt mina piisavalt laialt tuntud sünonüümide Vikipeediast ärakaotamist ei poolda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. august 2019, kell 03:36 (EEST)
:Sünonüümidel on õigus eksisteerida, kuid Vikipeedia ei ole sõnaraamat. Vikipeediat koostatakse mõistekeskselt ja mõiste avamisel on selgem, kui selle kohta ei kasutata läbisegi erinevaid sõnu. Entsüklopeediaartikkel ei pea pakkuma "lugemismõnu". Mis loomulikult ei tähenda, et erinevaid allikaid refereerides ei tuleks artiklis sünonüüme, sõnade varjundeid ning kasutamise konteksti kirjeldada. Eelistermin võiks olla: 1. eestikeelne, 2. levinum (näiteks googeldades), 3. neutraalsem.--[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 19. august 2019, kell 10:54 (EEST)
:: Selguse mõttes olgu öeldud, et minu eesmärk ei olnud kaugeltki mitte sünonüüme likvideerida, vaid tõsta sünonüümikasutuse kõrval eelisterminina esile "bolševikku", kuna oli näha, et see on juba varem siin, Vikipeedias, otsustatud eelisterminiks tõsta (järeldasin seda selle põhjal, et esialgne artikkel "Enamlased" oli siin muudetud artikliks "Bolševikud"). Kui sellele ajalooperioodile spetsialiseerunud ajaloolastest terminoloogid ütlevad, et tegelikult on õigem siiski kuidagi teisiti, siis saab ju korrigeerida nii, kuidas on õigem. Olen Andres Kallastuga nõus selles osas, et entsüklopeediaartiklites tuleks kõigepealt kasutada eelisterminit ja alles pärast seda sünonüüme. [Sama põhimõte kehtib tegelikult ka näiteks asutusenimetuste lühendite kohta: enne artiklis mingi lühendi kasutamahakkamist peaks kõigepealt (vähemalt esimesel esinemiskorral) olema asutuse nimetus ka pikemalt-selgemalt välja kirjutatud (nt mitte "töötas ETV-s" ja "tegutses TÜ-s", vaid "töötas Eesti Televisioonis" ja "tegutses Tartu Ülikoolis" või "tegutses tuletõrjeühingus"). Olen siis kuulnud argumenti, et kes ei tea, mis lühendid tähendavad, klõpsaku linki ja saab teada. Ma ei ole sellega nõus, sest see teeb lugemise tülikaks. Artiklisisene lühendite defineerimine on tarbetekstiloomes elementaarne, soovitan seda rohkem kasutada.] Kuriuss 20. august 2019, kell 13:45 (EEST)
Mis ajast, teadmata ajast, V-dia on / ei ole see ja see; algusest saadik on ta inimeste (enese)avaldusvorm, ja nii mõeldudki; hakata nt emarinna imejaist kaastöölistele kuni ca 100 aastastele "õpetama" (dikteerima), mis õige mis mitte...<br />Ehk siis teisisõnu, kui mõni kasutab siinset nt omakasueesmärkide (nt Andrese õppematerjalide kogu, siin) saavutamiseks, siis IMHO, ''total crap'', and so-so widespread, kui mõni kaastöötaja nt väidaks, et EKP oli nt ristirüütlitest tulevikusionääridest hõivatud visioon meist täna, ''why not''!<br />Ehk siis "kolmatsõna", sajandi algusest siia kirjutatu põhjal — kas on vajadus panna see reglementeeritud rakmeisse (eesti keel, saan aru; aga, nt kui artikli ese "Jaan" oli eile nt KGB timukas, täna PolPoli palgaline timukas, jne)°—° Pietadè 19. august 2019, kell 17:22 (EEST)<br/>Ehk siis, siia kirjutatavat-kirjutatut saab loomulikult kontrollida, mida ilmselt tehaksegi (mis riik see muidu oleks)...<br/>ülekutsed (päises jm, "à la" ole aus jne) ei toimi, ei saagi ("sünniliselt"), seega jääb meile, kaaskirjaile, jälgimise roll, ja, parandamise roll, võimaluste piires.°—° Pietadè 19. august 2019, kell 18:15 (EEST)
:::Mis mõttes see Vikipeedia sõnaraamatuks teeb, kui nt artiklis [[Läti ajalugu]] öeldakse, et 1915 ulatus sõjarinne "Riia laheni" (mitte "Liivi laheni")? Selguse-argumendiga olen põhimõtteliselt päri, aga nagu ma esimeses postituses ütlesin, see pole eriline probleem, kui põhisõna sünonüüm on pea sama üldtuntud. Artiklis, kus sünonüüme läbisegi kasutatakse, saab nende esmakordsel mainimisel selgitada, et tegu on sünonüümidega: nt "Bolševikud (ehk enamlased) tegid seda ja toda". Entsüklopeediaartikkel ei pea pakkuma "lugemismõnu" mingite oluliste põhimõtete arvelt, aga minu meelest "bolševike" asemel mõnikord "enamlased" või vastupidi kirjutamisega seda probleemi ei teki. Artikli parem loetavus võiks tegelikult eesmärk olla küll.--[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. august 2019, kell 16:54 (EEST)
::::Lihtsalt küsin: kas sellel, kuis me nimetame (või meid on õpetatud koolis nimetama), on "olulooline" tähtsus? kas, millal, mille suhtes?°—° Pietadè 19. august 2019, kell 17:50 (EEST)
:::::Mida sa oluloolise tähtsuse all mõtled? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. august 2019, kell 19:14 (EEST)
::::::Ju siis nt seda, kui lõputöö (ajalugu, see oli osa ENSV ajaloost, kus nt eksamil ENSV ajaloo kohta võis (tavaliselt viiski) nt 50 liitri suurune eksimus Eesti N sotsialistliku lehma piimatoodangu kohta sel aastal tunnil alandada hinnet omajagu) nominaalne juhendaja küsib: „Kas olete unustanud, mis riigis elate?“ {{värvi|hall|(ei, ma ei kontrollinud küsija kehatalituse ilminguid..., nähtavaid, haistetavaid...;-))}}°—° Pietadè 22. august 2019, kell 19:33 (EEST)<br />Ehk siis seda, et aja-loost võib saada olu-lugu, jne°—° Pietadè 22. august 2019, kell 19:33 (EEST)
::Ja mis positsioonil peaks olema: seda varianti kasutas allikas? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. august 2019, kell 12:03 (EEST)
:::Siit vastusest on vist midagi kaotsi läinud, esimene lause ei ole arusaadav. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. august 2019, kell 16:58 (EEST)
Pealkirjas kasutamine ei tähenda iseenesest, et see on "otsustatud eelisterminiks tõsta". Lihtsalt emb-kumb sünonüümidest tuleb pealkirjaks panna. Ma ei saa ka aru, mille põhjal tuleks "bolševikke" kõikjal eelistada.
Minu meelest tuleks selguse huvides üht asja ühe artikli piires ühtmoodi nimetada. Mõnes teises artiklis võib kasutada sünonüümi, kui see pole mingil põhjusel selgelt ebasoovitatav.[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. august 2019, kell 19:26 (EEST)
:Vastuseks Minnekonile: kohanimede puhul pole tavaliselt tegemist sünonüümidega, vaid nimedega eri aegadel. Kui Nõukogude ajal oli kaartidel ''Rižski zaliv'' (Riia laht), siis enne oli ja pärast seda on ''Liivi laht''. Samuti oli meil 1991. aastani ''Tallinna Merekaubasadam'', mis sai sadamanimede korrastamise ajal nime [[Vanasadam]]. Aga sellel pole kunagi olnud "sünonüümset nime" ''Tallinna Reisisadam'', mida propageeris eelmine Tallinna linnapea. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 21. august 2019, kell 01:17 (EEST)
::Kui "enne Nõukogude aega" oli kaartidel ''Liivi laht'' ja mitte ''Rižski zaliv'', siis mis oli kaartidel näiteks tsaariajal? Asi on natuke keerulisem, kuna lisaks nimekasutuse ajaloolisele erinevusele tuleb arvestada ka paralleelnimedega eri keeltes, kultuurides ja riikides. Kui paralleelnimed tähistavad sama objekti (kohati ei pruugi mõiste olla täielikult sama, ehkki geograafiline objekt on, kuna eri nimedel võivad olla oluliselt erinevad varjundid, nt poliitiliselt), siis on need ikkagi sünonüümid - ehkki kõik sünonüümid ei pruugi olla tänapäeval kasutusel või ametlikud (on ka kõne- ja tavakeelsed nimed, mis vahel väärivad ka Vikipeedias mainimist, nt koos selgitusega, miks EKI neid ei soosi). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. august 2019, kell 13:34 (EEST)
::Üldisemalt: minu isikliku arvamuse kohaselt on Minnekoni jutt mõistlik ja tal on õigus kõiges peale sõna "mõttetult" õigekirja. Mis puutub "lugemismõnu", siis jah, entsüklopeediaartikkel ei '''pea''' seda pakkuma, kuid '''võiks'''; suuresti just seetõttu kõneldakse ka entsüklopeedilisest stiilist, mis muuhulgas peab tagama teksti sujuva loetavuse tavalugejale. See puudutab ka küsimust, mis Vikipeedia on või ei ole, nt: [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:What_Wikipedia_is_not#Wikipedia_is_not_a_manual,_guidebook,_textbook,_or_scientific_journal Wikipedia is not a manual, guidebook, textbook, or scientific journal] (st, entsüklopeedia põhiline sihtgrupp on tavalugeja, mitte spetsialist; vt nt punkt 8: "Article titles should reflect common usage, not academic terminology, whenever possible."). Inglise viki stiiliõpetused jm esseistika ei ole eesti vikis kohustuslikud, kuid selgitavad vahel päris kenasti, mis on selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob. Mulle tundub, et meil siin ei ole mõni päris hästi aru saanud ja püüab Vikipeediale uut otstarvet leiutada; sel juhul oleks kasulik lugeda. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. august 2019, kell 13:34 (EEST)
:::Ma pole kindel, kas Pikse soov, et artikli piires asjad ühtemoodi oleks, alati mõistlik on. Sellest ka minu küsimus, et kas ei peaks allika versioon mingit kaalu omama. Lihtsalt... mulle tundub narr kõneleda Kaliningradist XV sajandil või Peterburi blokaatist II maailmasõja ajal. Ehk siis mõtlen samamoodi nagu Ehitaja ning pean Leningradi ja Peterburi nimetusi sünonüümseteks. Küll on aga mõistlik eeldada, et kui nimetused on täiesti paralleelsed, kasutame me artiklis sees seda kuju, mis on artikli nimetus, ja toome sünonüümid ära vaid artikli alguses. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. august 2019, kell 20:16 (EEST)
::::Ssgreporterile: See nimede muutumine on selgepiirilisem juhtudel, kui nimetatavat kohta haldab mingi asutus, kel ongi voli selle nimi ära muuta (nt ka tänavate, linnade nimed). Liivi-Riia lahel pole omanikku, kes üksi seda teha saaks, ja nimekasutust saab vaid mõjutada (nt EKI soovitused). Riia lahest rääkimine on küll vähenenud, aga mitte kadunud, seega pole tegu vaid endisaegse nimega. (Riia-Liivi lahe nime teemal muide on kirjutatud – [https://www.loodusajakiri.ee/kuidas-ja-miks-sai-riia-lahest-liivi-laht/]) Eelistermini sünonüümide kõige loomulikumad kasutusjuhud on minu arvates need, kus artikkel või selle osa põhineb vastavat sünonüümi kasutaval allikal. Sünonüüm võib ka kanda mingit tähendusvarjundit, mida autor on tahtnud edasi anda, aga Vikipeedia artiklikirjutaja ei taju. Nagu Melilac ütles, levinud on ka praktika, et teatud ajaperioodi kontekstis kasutatakse teatud nimesid (mis tänapäeval ei pruugi põhinimed olla), kas siis sellepärast, et tol ajal oli see nimi ametlik, domineeriv või muust traditsioonist lähtuvalt. Kui artikli allikas on nõuka- või tsaariaegne või räägib neist perioodidest kasutades tolleagset nime Riia laht, siis tundub mulle selle nime Vikipeedias kasutamine loomulik. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. august 2019, kell 20:58 (EEST)
::: Täpsustan enda öeldut Melilaci kommentaari valguses. Jah, kui ühte konteksti sobib üks sünonüüm ja teise teine, siis muidugi tuleks neid sünonüüme vastavalt kasutada, ka ühe artikli piires. Aga üldjuhul, kui sellist kaalutlust pole, siis lihtsalt vahelduse mõttes ühes artiklis kord ühtmoodi, kord teistmoodi öelda pole minu meelest ikkagi hea. Mõnes vähem asjalikus žanris miks mitte, aga siin see raskendab mõistmist ja võib lugejat segadusse ajada (kui tegu ei ole just väga tuntud sünonüümidega) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. august 2019, kell 21:15 (EEST)
::::Aga kui artikli või lõigu alguses, kus neid termineid kasutatakse, välja tuua, et neid kasutatakse sünonüümidena? Nt esmakordselt "enamlased (ehk bolševikud) ..." ja edaspidi siis vahelduvalt. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. august 2019, kell 23:00 (EEST)
::::: Ma ei saa hästi aru, miks peaks olema vahelduvalt. Mina ei oota entsüklopeediast sedasorti lugemismõnu. Võib-olla "enamlaste" ja "bolševike" puhul pole väga vahet, need sünonüümid on tuntud, aga kui tekstis on näiteks hulk lugejale võõraid termineid, millest mõnel on sünonüümid, siis teksti vürtsitamine sünonüümidega oleks üsna häiriv. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. august 2019, kell 22:34 (EEST)
:Täienduseks Minnekonile: ma ei tea kindlalt, mis ajal oli ''Riia laht'' ja millal mitte. Esimene Veeteede Ameti tehtud merekaart - Väinamere kohta - valmis 1993. aastal ja seal nägingi esimest korda ''Liivi lahte''. Mis päritolu ''Liivi lahel'' on, ma ka ei tea. Olen vaid osalenud täppide kaotamisel Aksi saare nimest - see oli nõukogude merekaartidel ''Eksi'', mida meremehed nimetasid ''Äksiks''. Tundsin 1990ndate algul huvi Soome lahe merekaartide vastu ja kui võimalus avanes, siis ka vaatasin mõnd kindlat kohanime. Sain teada, et välismaa laevadel tollal kasutatud ladina tähestikus kaartidel oli suur vahe: osa oli Briti päritolu ja nende aluseks olid arvatavasti sõjaeelsed Eesti kaardid. Seal olid kohanimed sellised nagu tänapäevalgi teame, ä-del täpid peal (Järvsääre ots näiteks) jne. Teine osa oli Saksa päritolu ja neist oli näha, et on tehtud Nõukogude kaartide põhjal. Olid kohanimed, nagu "Mys Purekkarineem" jne, samuti ei mingeid täpitähti, ja Aksi saar oli "Eksi". [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 22. august 2019, kell 00:15 (EEST)
::Kaardil aastast 1938 on Liivi laht Lehtedes on Liivi laht aastani 1945. Aastal 1927 ja varem oli Riia laht. Vahetus toimus millagi nende kahe aasta vahel. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. august 2019, kell 16:59 (EEST)
Liigenduse korras altpoolt:<br />Siia juba sattununa: bolševik (menševist) → bolševism(menševism) ei ole eesti keeles sama, mis 'enamlane (enamlanna)'/vähemlus/vähemlane/vähemlanna (kui kellelegi sisesoov on "roe/eostada" eesti keelt, palgalisena v6i ei); ''cfr.'' enamus/vähemus (bolše-vism/menše-vism, ''aka'', bolše/menše vorsti, verd jne) {{värvi|hall|(eelöeldu on ehk nt sotsisaalpsühholoogia vms distsipliini "alaheitena" alles tekkimas (väljaspool vastuluureasutusi), nii et ehk saab kunagi kusagilt ka selle kohta lähemalt lugeda...)}}. Tänan lugemast!°—° Pietadè 22. august 2019, kell 19:15 (EEST)
* Pikse ja mõnede teiste kasutajate soov, et artiklis oleks näiteks igal pool ''ainult'' 'bolševikud', ei ole piisavalt hästi põhjendatud. Tähtis on artikli alguses ära tuua 'bolševikud ehk enamlased' või 'bolševikud (eesti keeles ka ''enamlased'')'. Lugejale on kohe selge, et üks on russitsism ja teine on eestindatud variant, mis seletab russitsismi tähenduse lahti, ning et mõlemad on olnud kaua aega kasutusel ja on seda siiani.
:Oletan, et Nõukogude perioodi eestikeelses historiograafias kasutati sõna 'bolševik' tõenäoliselt rohkem kui kirjatükkides, mis olid avaldatud peale Eesti iseseisvuse taastamist. Sünonüümide kasutamine on vajalik selleks, et ei oleks ühe sõna kordusi liiga palju. Samamoodi on sünonüümid nii 'Nõukogude periood' kui ka 'Nõukogude okupatsioon' ja 'okupatsiooniaeg'.
:Mis puutub näiteks asutuste nimedesse, siis näiteks konkreetse ajaperioodi kohta tuleb rakendada asutuse või organisatsiooni seda nime, mis oli sel hetkel kasutuses, et ei tekiks segadust ja valestimõistmist, justkui olnuks asutuse nimi läbivalt sama algusest lõpuni. Näiteks üks asi on "Estonia teater", nagu seda on inimesed aastakümneid kutsunud, teine asi on selle ametlik organisatsiooniline nimi (kasvõi teater "Estonia", RAS vms), mida kasutati vaid siis, kui see kehtis.
:Lühenditest. Kuriussil on siin õigus, et enne lühendi kasutamist tuleb välja tuua täisnimi. Lühendid võib lisada hiljem, kui asutuse nime on tarvis väga tihti kasutada, aga täisnimetust pole vaja igal pool välja tuua.
:Kohanimedega on veidi teistmoodi. Peanimi on see, mis ametlikult — "Liivi laht". Ledes peavad olemas kirjas ka varasemad nimekasutused, nagu "Riia laht" jt., ning nende kasutusperiood. Kui tegemist on kellegi jutu tsiteerimisega ("üks laev oli Riia lahes"), siis tuleb kasutada seda nimetust, mida konkreetne isik või publikatsioon kasutas ja mitte moonutada tema kõnet. Kui Nõukogude perioodil oli kasutusel "Riia laht", siis on õigem seda kasutada näiteks tsitaatides (otsene ja kaudne kõne, refereeringud algallikatest, tsitaadid), sest "Liivi laht" tuli käibele alles peale Eesti ja Läti iseseisvuse taastamist. Samamoodi ütleme me praegu "Tallinn" ja mitte "Reval", ning "Tartu" ja mitte "Dorpat". Tänavanimede puhul kasutame praeguseid nimesid, aga ära tuleb märkida endised tänavanimed. Tsitaatides (kui kellegi teise tekst või kõne) tuleb kasutada seda nime, mida isik mainis ja siis linkida õigele nimele või tuua see [nurk]sulgudes välja.
:Ajaloolised sündmused: Tegemist polnud Peterburi blokaadiga, vaid Leningradi blokaadiga, ehkki linna praegune eestikeelne mugandatud nimi on Peterburi. Kogu selle ajaperioodi kohta, mil "Leningrad" oli linna ametlik nimi, tuleks kasutada seda näiteks antud ajavahemiku ajalooliste sündmuste kohta, kuna nime "Sankt-Peterburg" ei kasutatud. Niigi on olemas Leningradi oblast, mis administratiivüksusena lähiajal kuhugi ei kao. Peterburi linna üldisest ajaloost ja muidu võib kasutada praegust nime, nii nagu Tallinna kohta.
:Teksti loetavuse huvides on tarvis olla kontekstitundlik ja sama tähendusega sõnu vaheldada, et ühelt poolt oleks tekst konkreetne, aga ei kasutaks ühte sõna liigselt. Sõnade niisugust vaheldamist õpetati 5. klassi emakeele tunnis ja hiljemgi. Siin olen ma Minnekoniga nõus. Küll ei kuulu sõnade vaheldamisele otsesed tsitaadid, sest kellegi kõnet moonutada ei tohi. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 26. oktoober 2019, kell 01:17 (EEST)
:: Küllap see, kas või mil määral sõnu vaheldada, oleneb ka sellest, mis laadi tekstiga on tegu. Ilukirjanduslikus tekstis või essees võib olla kohane vaheldada kõiki sõnu. Asjalikuma vormiga tekstis (tarbetekst, dokument, akadeemiline tekst vmt), kus on olulisem taotleda täpsust ja selgust, ei pruugi sõnade vaheldamine samal määral kohane olla. See puutub eriti sõnadesse, mida kasutatakse terminina. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. oktoober 2019, kell 14:50 (EEST)
| |||