Omakaitse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
20. rida:
|keeled =
|juhtkond = [[major]] [[Friedrich Kurg]]<br>[[Jaan Maide]]<br>[[Arnold Sinka]]
|peaorgan = [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] (1941–1942)<br>[[Eesti Politseivalitsus]] (1942–1943)<br>[[Omakaitse
|emaorg = [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]]
|allorg =
89. rida:
[[14. jaanuar]]il 1942 toimus [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] prefektide ja Omakaitse juhatajate koosolek, kus [[Saksa Korrapolitsei]] komandör andis Omakaitsele edaspidiseks tegevuseks juhiseid, mille kohaselt moodustatud uue koosseisu kohaselt olid Omakaitse malevates kasarmeeritud ehk kindlapalgalised üksused ning territoriaal- ehk kindla palgata üksused. Alates 1942. aasta juunist oli piirkonna omakaitse pataljonide kompaniide nimetusena kasutuses paralleelselt asukoha nimetusega numbriline nimetus.
Olenevalt piirkonna Omakaitsel lasuvaist rakendusülesandeist oli kindlaks määratud maakondlikus Omakaitses kasarmeeritud üksuste arv. Kasarmeeritud üksused asusid peamiselt linnades ja tähtsamate valveesemete läheduses, kus oli vajadus alalise meeskonna tegevusvalmis hoidmiseks. Suuremate kasarmeeritud üksustena olid Narva, Tartu ja Petseri Omakaitse üksikpataljonid. Tallinnas oli 12 kasarmeeritud sadakonda, kuna seal territoriaalüksusi alguses ei formeeritud. Teistes maakondades oli vajaduse järgi 1–3 kasarmeeritud kompaniid ja üksikrühmi. Kasarmeeritud Omakaitse koosseisus oli augustiks 1942. aastal oli 2 pataljoni, 27 üksikkompaniid ja 16 üksikrühma. 1942. aasta detsembris 1942. aastal koondati väiksemad kasarmeeritud Omakaitse üksused, seitsmeks [[Kaitsepataljonid|Kaitsepataljon]]iks, millised said numbrid 287.-293. 1943. aasta veebruaris saadeti kaitsepataljonid 291. ja 292. laiali ning nende pataljonide isikkoosseis anti täienduseks Venemaal tõsiseid kaotusi kandnud ja tagasi kodumaale toodud [[Politseipataljonid]]ele nr. 29-33 ning antud politseipataljonisid hakkasid Eestis täitma Omakaitse Kaitsepataljonidega sarnaseid ülesandeid.
Tallinna ja Harjumaa omakaitsemalevate juhtorganid koosnesid: pataljonikomandörist ja kolmest jaoskonnast koosnevast staabist (operatiivjaoskond ehk juhtimine ja väljaõpe; haldus- ja majandusjaoskond), Harju malevas oli ka [[staabiülem]]. 11 maakonna omakaitsejuhtorganid olid minimaalsed: pataljoniülem, jaoskonnaülem, adjutant ja majandusülem, relvameister, laekur jne.
116. rida:
:1. oktoobril 1942 allutati Omakaitse territoriaalüksused Saksa sõjaväele ja kasarmeeritud üksused Saksa korrapolitseile. Politseidirektor sai korraldusi ainult ja otse Tartus asuva Saksa [[207. julgestusdiviis]]i ülemalt. Kasarmeeritud Omakaitse sai korraldused [[Saksa Korrapolitsei]] komandörilt.
[[23. juuli]]l [[1942]] oli Omakaitses 43 347 inimest, kellest 38 890 olid maakondlikes üksustes ja 4457 kasarmuolukorras. Mais-juunis 1943 oli Omakaitses ligi 38 000 inimest (282 [[kompanii]]d)<ref name="8ft5Z" /><ref name="vWhuR" />.▼
==Omakaitse aastail 1943–1944==
{{Organisatsioon
|Nimi = Omakaitse Peavalitsus
|Embleem = [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Saksa Riik]] [[Idaalade Riigikomissariaat]]<br>[[Eesti kindralkomissariaat]]<br> [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]]
|Embleemiallkiri =
|Pilt =
|Pildiallkiri =
|lühend =
|moto =
|asutatud = [[9. märts]] 1943
|lõpp = september 1944<ref>20. septembril lõpetas Omakaitse Peavalitsus oma tegevuse Tallinnas ja evakueerus 22. septembri hommikul Pärnu suunas</ref>
|tüüp =
|staatus =
|eesmärk =
|peakorter = Tallinn
|asukoht = [[Pagari tänav]] 1
|piirkond = [[Eesti kindralkomissariaat]]
|liikmed =
|keeled =
|juhtkond = [[kolonel]] [[Johannes Soodla]]<br>kolonel [[Arnold Sinka]]<br> ülema abi kolonel [[Jaan Maide]]
|peaorgan = [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]]
|emaorg =
|allorg =
|töötajad =
|vabatahtlikud =
|eelarve =
|veebileht =
}}
;[[Omakaitse Tallinna malev]], keskus Tallinn, ülem [[Alfred Luts]], kolonel [[Johan Paul]] (1943);
*Tallinna maleva 1. pataljon, ülem kapten [[Eduard Saulep]],
242. rida ⟶ 270. rida:
;Omakaitse kool, asukoht Tallinn ja Kehtna, ülem major Karik (1943)
▲[[23. juuli]]l [[1942]] oli Omakaitses 43 347 inimest, kellest 38 890 olid maakondlikes üksustes ja 4457 kasarmuolukorras. Mais-juunis 1943 oli Omakaitses ligi 38 000 inimest (282 [[kompanii]]d)<ref name="8ft5Z" /><ref name="vWhuR" />.
==Omakaitse 1944==
===Territoriaalmalevad ===
| |||