Omakaitse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
87. rida:
==Omakaitse aastail 1942–1943==
[[14. jaanuar]]il 1942 toimus [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] prefektide ja Omakaitse juhatajate koosolek, kus [[Saksa Korrapolitsei]] komandör andis Omakaitsele edaspidiseks tegevuseks juhiseid, mille kohaselt moodustatud uue koosseisu kohaselt olid Omakaitse malevates kasarmeeritud ehk kindlapalgalised üksused ning territoriaal- ehk kindla palgata üksused. Alates 1942. aasta juunist oli piirkonna omakaitse pataljonide kompaniide nimetusena kasutuses paralleelselt asukoha nimetusega numbriline nimetus.
Olenevalt piirkonna Omakaitsel lasuvaist rakendusülesandeist oli kindlaks määratud maakondlikus Omakaitses kasarmeeritud üksuste arv. Kasarmeeritud üksused asusid peamiselt linnades ja tähtsamate valveesemete läheduses, kus oli vajadus alalise meeskonna tegevusvalmis hoidmiseks. Suuremate kasarmeeritud üksustena olid Narva, Tartu ja Petseri Omakaitse üksikpataljonid. Tallinnas oli 12 kasarmeeritud sadakonda, kuna seal territoriaalüksusi alguses ei formeeritud. Teistes maakondades oli vajaduse järgi 1–3 kasarmeeritud kompaniid ja üksikrühmi.
95. rida:
|-
|
*[[Tallinn-Nõmme prefektuur]]ile alluv [[Tallinna-Nõmme omakaitse]], milles 8 roodu (7 Tallinnas ja 1 Nõmmel). Maleva staap asus Tallinnas [[Toompuiestee]] 4
**Ülem kolonelleitnant [[August Kivi]], alates 14. jaanuarist 1942 [[Juhan Paul]], [[kolonelleitnant]] [[Alfred Luts]], [[staabiülem]] kolonelleitnant [[Eduard Reissaar]]
*Harju-Lääne omakaitse, milles 10 pataljoni (39 roodu)
▲*Harju-Lääne omakaitse, milles 10 pataljoni (39 roodu) Harjumaal ja 5 pataljoni (24 roodu) Läänemaal.
**Ülem kolonel [[Ernst Leithammel]], endine Läänema OK ülem [[Ago Talvar]] jäi Läänemaa piirkonna ülemaks, Läänemaa OK staabi operatiivosakonna ülem [[Aleksander Laak]].
*Järvamaa omakaitse. Ülem kapten [[August Jakson]]; 1. aprillist 1942 major [[Jaan Jaagund]].
| |||