Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
 
[[File:Toompea loss 2014.jpg|thumb|Toompea ordukindlus, 2014. Vasakul pool [[Pilstickeri torn]], keskel [[konvendihoone]] ja paremal pool [[Pikk Hermann]]]]
 
'''Toompea loss''' on [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, [[Balti klint|Balti klindi]] [[Toompea klindisaar]]e paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval [[Riigikogu|Eesti Vabariigi parlament]], aadressil [[Lossi plats]] 1.
 
Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud [[Toompea Väike-Ordukindlus|Väike-Ordukindluse]] fassaadiga moodustab kirdetiivas asuv endine [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] kubermanguvalitsuse barokne ja varaklassitsistlik lossihoone erinevaist [[ajastu]]ist pärit eriilmelisite ja -otstarbeliste ehitiste kogumi.
[[Pilt:Toompea castle, June 2010.jpg|pisi|400px|Toompea loss]]
{{Sisukord paremale}}
==Ajalugu==
=== Ordukindlus ===
 
===Liivimaa ordu valitsusaeg===
[[File:Toompea loss 2014.jpg|thumb|Toompea ordukindlus, 2014. Vasakul pool [[Pilstickeri torn]], keskel [[konvendihoone]] ja paremal pool [[Pikk Hermann]]]]
[[Pilt:Toompea castle, June 2010.jpg|pisi|Toompea loss]]
[[Jüriöö ülestõus]]u järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks [[Liivi ordu]] valdusesse. Ordu rajas 1350.–1360. aastatel kastelli keskmesse [[konvendihoone]]. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. [[1370. aastad|1370. aastatel]] täiendati kindlust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas [[Pikk Hermann]] ([[1420]]–[[1430]], nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline [[Stür den Kerl]] ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] 'Tõrju vaenlast'). Kindluse kirdenurka ehitati ümar [[ešogett]] [[Pilsticker]] (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud, kuid algselt Pika Hermanniga ühekõrgune olnud suurtükitorn [[Landskrone]] (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitseehitisi. Kaevati [[vallikraav]]. Väikest ja suurt kindlust ühendav värav varustati [[tõstesild|tõstesillaga]].
 
 
===Vene aeg ja kubermanguvalitsus===
[[File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg|pisi|left|Toompea lossi esine park. Ca 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist]]
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel seisis kindlus tühjana, kuni [[Katariina II]] ajal [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti selle idatiib [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]]e esindushooneks (Toompea loss kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]). Hoone rajati kindluse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den Kerl]]i torniga ning [[Riigisaalihoone]] teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. Kubermanguvalitsuse peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed.
 
 
Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv Valge saal, millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide [[anfilaad]]id ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne vara-[[uusklassitsism|uusklassitsistlik]] sisekujundus hävines [[1930. aastad|1930ndate]] ümberehitustes.
[[Fail:RKesimehekabinet.jpg|pisi|Riigikogu esimehe kabinet]]
{{clear|right}}
 
== Riigikogu hoone ==
[[File:Riigikogu sisehoov1.jpg|thumb|left|Riigikogu hoone, 2010]]
[[Fail:RKesimehekabinet.jpg|pisi|Riigikogu esimehe kabinet]]
[[Riigikogu]] hoone (arhitektid [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]]) kerkis 1920–1922 endise konvendihoone varemeile. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde endiste hobusetallide asemele mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan [[konvendihoone]]t, sisaldades sisehoovi ja viiteid [[ristikäik]]udele.
 
Uusbarokses laadis [[ekspressionism|ekspressionistlikku]] hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja Eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga selle kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.
{{clear|right}}
 
== Toompea lossi lõunatiib ==
== Lõunatiib ==
[[File:Pikk Hermann, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|thumb|Lossi lõunakülg, 2012]]
Lõunatiib rajati [[1935]] (arhitekt [[Alar Kotli]]) projekti järgi [[siseministeerium]]i tarvis endise kameraalhoone ([[1793]]) kohale. Sellega seoses kujundati lossi lõunakülje [[rustika]]alne paekivifassaad ümber samas võtmes lossi idakülje paleeliku stiiliga ning laiendati [[Kuberneri aed]]a lääne suunas kuni [[klindiastang]]uni. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned.
{{clear|right}}
 
{{Panoraampilt|Toompea linnus.jpg|800px|Toompea kindlus, 2013}}
{{puhasta}}
{{Pildid kõrvuti|paremale|CH-NB - Estland, Tallinn (Reval)- Gebäude - Annemarie Schwarzenbach - SLA-Schwarzenbach-A-5-16-025.jpg|210|Pikk Hermann, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|330|Lossi lõunakülg, 1937 ja Lossi lõunakülg, 2012}}
 
== Vaata ka ==
* [[Toompea Väike linnus|Toompea Väike-Ordukindlus]]
* [[Toompea Suur linnus|Toompea Suur-Ordukindlus]]
 
== Kirjandus ==
*[[Rein Zobel]], "Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused", Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia, ISBN 9789949467129, Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda 2011, 287 lk
74 602

muudatust