Etnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Kuna Nõukogude Liidus käsitleti etnograafiat ajaloo abiteadusena, asuti [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] etnograafiat õpetama alguses arheoloogia ning hiljem Nõukogude Liidu ajaloo kateedris peaasjalikult Eesti merekalastuse ja randlaste elu uurija [[Arved Luts|Arved Lutsu]] juhtimisel. Kuigi nõukogude teadussüsteem soodustas oma kaasaja (näiteks kolhoosielu) uurimist, hakati sellega Eestis tõsisemalt tegelema alates 1950. aastate lõpust, mil Moskvas koostatud küsimustike ja uurimisplaanide kasutamist suruti vähem peale. Samuti mõjutasid teemavalikuid 1950. aastate lõpus taasloodud kontaktid oma kaasaja linnakultuuri ja tööliskultuuri uurinud Soome etnoloogidega (Kustaa Vilkuna, kelleToivo huviorbiitiVuorela, olidNiilo tõusnudValonen omajt<ref kaasajaname=":2">Indrek linnakultuuriJääts ja tööliskultuuriMarleen Metslaid 2018. Eesti etnograafia ja eesti rahvuslus. ''Keel ja Kirjandus'', 1-2, lk 118-135.</ref>) kelle visiitidest said alguse pikaajalised uurimineteaduskontaktid. Sellegipoolest keskenduti nõukogude perioodil teaduse poliitilisest ideologiseeritusest tingituna peaasjalikult 19. sajandi ja 20. sajandi alguse materiaalse kultuuri uurimisele.<ref>Konksi, Karin 2004. Arved Luts ja Nõukogude Eesti kaasaja dokumenteerimine Eesti Rahva Muuseumis. ''Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat'', 48, lk 13–46.</ref> Lisaks Tartu ülikoolile ja Etnograafiamuuseumile tegeldi etnograafiateadusegaetnograafiaalase teadustööga ka Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, kus 1956–1996 juhtis etnoloogiasektorit [[Ants Viires]], kes kaitses 1955. aastal kandidaadiväitekirja „Eesti rahvapärane puutööndus“ ja 1979. aastal doktoriväitekirja „Eesti talurahva veovahendid“.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.err.ee/305311/lahkus-rahvateadlane-ants-viires|pealkiri=Lahkus rahvateadlane Ants Viires|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=18. märts 2015|vaadatud=}}</ref> Etnograafiamuuseumis algas 1961. aastal ka rahva­päraste töö­võtete filmimine, osa salvestatust monteeriti etnograafilisteks filmideks.<ref name=":2" />

Eestis hakati terminit ''etnoloogia'' kasutama alates 1990. aastatest, kuna seni kasutusel olnud ja peaasjalikult materiaalse kultuuriga seostuv ''etnograafia'' ei vastanud muutunud teadusruumis enam uute uurimuste temaatikale.<ref name=":1" /> Ühelt poolt oli nimemuutuse taustaks otsus end selgelt distantseerida nõukogude etnograafiast. Lisaks sellele tähistati lääne teaduskirjanduses terminiga ''[[etnograafia]]'' metodoloogiat, mingi grupi või kultuurinähtuse kirjeldust, mitte iseseisvat teadusdistsipliini ning see tekitanuks segadust kuna Eesti etnoloogia oli nüüd Euroopa etnoloogiale ning kultuuri- ja sotsiaalantropoloogiale orienteeritud.<ref name=":2" />

1994. aastal taasavatud etnoloogia õppetooli esimeseks professoriks valiti [[Elle Vunder]]. Alates 2004. juhib etnoloogia osakonda professor [[Art Leete]]. Osakonna uurimistöös on olulisemad kaks peamist uurimisvaldkonda – Eesti etnoloogia ning [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]] ja arktilised kultuurid. Eesti etnoloogia valdkonnasvallas uuritakse nii tänapäeva kui mineviku argikultuuri, praktikaid, identiteeti, kultuurimuutusi, ajalookogemust elulugudes ja väiksemate kogukondade (näiteks [[Setud|setu]], [[Võrukesed|võru]], [[kihnu]], aga ka mitmesuguste muude gruppide ja subkultuuride) kultuuripärandit ja igapäevaelu. Soome-ugri ning arktiliste kultuuride uurimine keskendub identiteedile, religioonile, majandussüsteemidele ning kultuurimuutustele.<ref name=":0" />