Kurnamissõda: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kurnamissõda''' on [[sõjastrateegia]], mis seisneb vaenlase järjepidevas "kurnamises" (st põhjustadeskaotuste kaotusipõhjustamises nii inimjõus kui ressursside näol) kuni punktini, mil vastasel pole enam võimalik sõdimist jätkata. Sellise strateegia korral võidab sõja osapool, kelle varud on suuremad.

Kurnamissõja kasutamise tuntuimaks näiteks on [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]] asetleidnud sõjategevus.<ref>Kaye, C.A. 1957. "''Military Geology in the United States Sector of the European Theater of Operations during World War II''". Bulletin of the Geological Society of America 68(1): 47–54, 1 fig.</ref> Täpsemalt näiteks 1916. aasta [[Verduni lahing]], mis kestis järjest üheksa kuud. Saksa kindralstaabi ülem [[Erich von Falkenhayn]] on hiljem väitnud, et ta eesmärk Verduni all ei seisnenud üldsegi linna enda vallutamises, vaid hävitada seda kaitsevkaitseva [[Prantsuse maavägi|Prantsuse maaväe]] hävitamises, lastes nad järjestikuste rünnakutega "verest tühjaks".<ref>{{Netiviide |Autor=Michael Duffy |URL=http://www.firstworldwar.com/source/verdun_falkenhayn.htm |Pealkiri=Erich von Falkenhayn on the Battle of Verdun, 21 February 1916 |Väljaanne=Firstworldwar.com |Aeg=22. august 2009 |Kasutatud=25. veebruar 2018 |Keel=inglise keeles}}</ref>