Allveeakustika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Vastavalt eesti termini sõnastikule vastab ingliskeelsele mõistele "reference value" eesti keeles "kontrollväärtus" https://termin.eki.ee/esterm/
80. rida:
Kõige laialdasemalt kasutatakse vees helide mõõtmiseks [[hüdrofon]]i. Hüdrofon võimaldab mõõta [[helirõhk]]u, millest arvututakse [[Helirõhk|helirõhutase]]. Võrreldes õhuga, kasutatakse vees mõõdetud akustiliste suuruste arvutamisel teisi kontrollväärtusi. Vees mõõdetud helirõhutaseme arvutamisel on kontrollväärtuseks 1 μPa. Seetõttu märgitakse seal, kus vees ja õhus mõõdetud helirõhutasemete eristamine on oluline täpsustuseks juurde ka kontrollväärtus näiteks dB re 1 μPa. Allvee helirõhu mõõtmistulemusi esitatakse enamasti sarnaselt õhuakustikaga järgmistes vormides:
 
* helirõhu [[ruutkeskmine]] helirõhkmikropaskalites (helirõhu ruutkeskmine väärtusμPa) mikropaskalites μPa või [[helirõhutase]] (helirõhu ruutkeskmise tase) [[Detsibell|detsibellides]] dB re 1 μPa;
* helirõhu ruutkeskmine [[sagedusriba]]s ruutkeskmine helirõhk mikropaskalites μPa või sagedusriba helirõhutase ( ) dB re 1 μPa. Tavajuhtudel on sagedusribaks [[Oktavriba|oktav]]- või [[tertsriba]].
* helirõhu ruutude keskmise [[spektraaltihedus]] (ruutkeskmine rõhk ühikulise laiusega sagedusriba kohta) ruudus mikropaskalites hertsi kohta (dB re 1 μPa²/Hz)
 
Kuna helirõhutase vees erineb helirõhutasemest õhus kontrollväärtuste tõttu, siis on sama numbrilise helirõhutaseme väärtuse korral intensiivsus[[heliintensiivsus]] (mõeldud tasandlaine[[tasalaine]] võimsusthelivõimsust ühikpindala kohta) õhus 20<sup>2</sup>×3600 = 1 440 000 korda suurem kui vees. Teisiti öeldes onheliintensiivsus õhus olema 61,6&nbsp;dB suurem, intensiivsuskui võrdelinesamaväärne intensiivsusegaheliintensiivsus vees.
 
Lisaks helirõhule mõõdetakse vees ka akustiliste lainetega seotud [[Osake#Osake akustikas|osakeste]] (heliosakese) liikumist kirjeldavaid suuruseid ([[osakese siire]], [[osakese kiirus]], [[osakese kiirendus]]). Osakeste liikumist kireldavaid suurusi saab leida hüdrofonidega mõõdetud rõhuvälja mõõtmistest, aga ka seadmete abil, mis võimaldavad osakeste liikumist mõõta vahetult.<ref>Gardner, D.L., Gabrielson, T.B. and Garrett, S.L., ''A simple sensor for direct measurement of particle velocity in water.'' The Journal of the Acoustical Society of America, 93(4), pp.2323-2323. (1993)</ref> Mereloomade helitaju uuringud on tuvastanud, et helirõhu asemel või lisaks helirõhule tajuvad akustilise laine levimisel tekkivat osakeste liikumist ka veeloomad (näiteks kalad).<ref>Lu, Z., Popper, A.N. and Fay, R.R., ''Behavioral detection of acoustic particle motion by a teleost fish'' ''(Astronotus ocellatus): sensitivity and directionality.'' Journal of Comparative Physiology A, 179(2), pp.227-233. (1996)</ref>
 
=== Veeloomade helitaju ===