Kopli kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
13. rida:
28. mail 1933 maeti kalmistule enesetapu sooritanud kommunist Martin Vaarmann. See oli esimene [[ilmalik matus]] Kopli kalmistul<ref>Punased matused Tallinnas. Vaba Maa, 30. mai 1933, nr. 125, lk. 7.</ref>. Matusekõnes ütles Riigikogu liige [[Priidik Kroos]]: "Meie asetame su tagasi mulda, et laguneksid jälle algosakesteks, millest sa saadud. Siit hauast ei ole enam mingisugust ülestõusmist. On ainult ees suur töörahva ülestõusmine, mis purustab kodanlise korra, millega Vaarmann võidelnud kuni oma elu lõpuni<ref>Punased matused Tallinnas. Rahvaleht, 30. mai 1933, nr 63, lk 3.</ref>."
[[1951]]. aastal kalmistu likvideeriti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimuorganite poolt ja kõik hauad tehti maatasa. Ümber maeti vaid üksikud nagu [[Eduard Bornhöhe]], [[Netty Pinna]], [[Erika Tetzky]]<ref name="postimees"/><ref name="erika"/> ja [[Konstantin Türnpu]].
[[1993]]. aastal võeti endine Kopli kalmistu [[looduskaitse]] alla. Aastail 2002–2006 rekonstrueeriti kalmistu ala arhitekt K. Lootuse projekti järgi '''Kopli kalmistupargiks'''.
| |||