Reformatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[Trento kirikukogu]]st ([[1545]]–[[156]]3) sai alguse Rooma organiseeritud püüdlus tõkestada protestantluse levikut nn [[vastureformatsioon]]iga, kuid [[Kolmekümneaastane sõda]] ([[1618]]–[[1648]]) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse.

[[Pilt:Holbein henry8 full length.jpg|thumb|Henry VIII [[1540]]. aastal]]

[[Inglismaa]]l leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas [[Henry VIII]] selles võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, otsustas valitseja Henry VIII, [[Thomas Cromwell]]i abiga katoliku kirikust lahku lüüa ja viia usupuhastus läbi ülevalt poolt. Cromwelli juhtimisel saavutati [[1533]]–[[1534]] Inglismaa kiriku lahkulöömine Roomast, mille tulemusel sai [[anglikaani kirik]]u peaks kuningas. Samuti sai kuningas Henry oma esimese abielu viimaks lahutada ning [[Anne Boleyn]]iga abielluda. Cromwell juhtis ka paavstlusevastast laimukampaaniat ning tema juhtimisel võeti vastu supremaatiaakt (lad k supremus – kõrgeim), mis kehtestas kuninga Inglise [[riigikirik]]u ([[anglikaani kiriku]]) peana ning mille järgi kõik kuningriigi elanikud pidid temale kui ilmalikule ja vaimulikule kõrgeimale peale truudust vanduma. Mõned silmapaistvad katoliiklased, nagu [[Thomas More]] ja [[John Fisher]] ning ka kuus kartusiaanist munka, seda ei teinud, ning nad hukati riigireeturitena.