|
'''Adrakohus''' ehk '''Haagikohus''' rahvakeeles ka ''aakreht'' või ''haagreht'' oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei, kui madalama astme kohtu õlessandeid ning moodustati [[Liivimaa]]l 15. sajandi esimesel poolel ning [[Eestimaa]]l 16. sajandi alguses.
Adrakohtud, kui madalama astme kohtud,kohtute ülessandeks moodustatioli esialgu põgenenud [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemisekskindlakstegemine ning nende tagastamisekstagastamine omanikule. Hiljem lisandus nendele ülessannetele veel talupoegade poolt toime pandud kuritegudepisikuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva [[karts]]a). JuurdlusteSamuti toimetamineviisid adrakohtunikud läbi juurdlusi kriminaalasjus jaesitades materjalid [[Maakonnakohus|Maakonna]] või Alamkohtule ning kõrgemate kohtute ningja valitsusasutuste otsuste täitmise jälgimine. 19. sajandil lisandus Adrakohtute ülessannete hulka ka talupoegade rahutuste mahasurumine ja süüdlaste karistamine.
Adrakohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad Adrakohuringkondadeks ehk Haagidistriktideks esialgu 1 maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas.
Adrakohtu koosseisu moodustasid [[Eestimaa Maanõunike Kolleegium]]i poolt ringkonna mõisnike hulgast kolmeks aastaks valitud kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja amet aga oli [[aadel|aadli]] hulgas äärmiselt ebapopulaarne ja kuna kaasistujaks ei soovitud olla, tuli [[1768]]. aastal adrakohtunike arvu suurendada seniselt neljalt (igas maakonnas üks) seitsmele: Järvamaal üks, teistes kaks kohtunikku.
Eestimaal kinnitati Adrakohtunik ametisse rüütelkonna peamehe poolt, teatades sellest kubernerile. Adrakohtuniku amet oli tasuta, kuid selle täitmine andis eelduse rüütelkonna võimuredelil edasi liikuda. Peale kubermangude moodustamist allusid adrakohtunikud ametlikult [[kuberner]]ile ning [[1796]]. aastastst [[Eestimaa kubermanguvalitskubermang|Eestimaa kubermanguvalitsusele]]usele.
Eestimaal oli 19. sajandi lõppus 11 Adrakohturingkonda nendest Järvamaal 2 ning Harju, Lääne, ja Virumaal 3.
Mõisate asutamise intensiivsuse tõusuga 15. sajandil, kasvasid ka talupoegade koormised ning sellest tulenevalt ka elukohast põgenemine. Põgenemiste ärahoidmiseks ning põgenike püüdmiseks ja väljanandmiseks sõlmisid [[Tartu piiskop]], [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri abt]] ja nende [[vasall]]id oletatatvasti juba [[1411]]. aastal kokkuleppe, millega pandi ametisse adrakohtunik (''hakenrichter''). [[1458]]. aastal uuendati esialgset kokkuleppet. Uus sõlmitud kokkuleppe täpsustas põgenike tagaotsimise ja tagasitoimetamise korda.
1453–1466. aastatel sõlmiti analoogne kokkulepe Eestimaa ja [[Vana-Liivimaa]] vasallide suurkokkutulekul. [[1482]]. aastal laienes see kogu [[Vana-Liivimaa]]leLiivimaale.
Ordumeister[[Liivi ordu]] [[maameister]] [[Wolter von Plettenberg]] sõlmis [[1509]]. aastal adrakohtu kokkuleppe Tallinna kirikute ja [[Padise klooster|Padise kloostri]] abti ning [[ordu]] käsknike ja [[läänimees]]tega. Selle tulemusena seati ametisse Läänemaale üks ja Saaremaale kaks adrakohtunikku, nendest üks [[stift]]i ja teine ordu maaalale.
Liivimaal asendati HaagkohtudAdrakohtud [[Sillakohus|Sillakohtutega]] [[1668]]. aastal.
Adrakohtud tegutsesid edasi Eestimaal ja neile lisandusid Rootsi ajal teisedki politseifunktsioonid.
Peale [[Põhjasõda]] 1710. aastast oli adrakohus maapolitseikohus väiksemate tüliküsimuste lahendamiseks ja talupoegade kohta käivate väiksemate süü-süütegude puhul kohtumõistja ja tsiviilotsusteotsuste täideviimisekstäideviija.
Asehalduskorra ajal aastatel [[1783]]-[[1796]] adrakohtuniku amet ajutiselt kaotati, nende ülessandeid täitsid [[Alammaakohus|alammaakohtud]].
Asehalduskorra lõppedes saitaastati adrakohtunike amet ja suurendati nende võimu ning adrakohtunikust sai ainuisikuline maapolitsei võimukandja, kes ainult erandjuhtudel kaasas kaks oma ringkonna mõisnikku kaasistujateks. Adrakohtunike pädevus avardus tunduvalt alates 18.–19. sajandi vahetusel seoses talurahvarahutustega ja vastuvõetud uute talurahvaseadustegatalurahvaseaduste elluviiimisega.
Eestimaal tegutsesid Adrakohtud [[9. juuni]]ni [[1888]]. aastal, kui nad likvideeriti ja politsei tegevusttegevus muudetireorganiseeriti vastavalt „Läänemere kubermangude politsei ümberkorraldamise seadusele”.
==Adrakohturinnkonnad 19. sajandi lõppus==
Enne Adrakohtute likvideerimisel 1888. aastal tegutsesid [[Eestimaa kubermag]]us järgmised Adrakohturingkonnad:
*=== Harjumaal ===
**'''Ida-Harjumaa adrakohtunik''' ''Ost-Harrischer Hakenrichter''– tegutses [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani]], [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme]], [[Jüri kihelkond|Jüri]] ja [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]]
**'''Lõuna-Harjumaa adrakohtunik''' ''Süd-Harrischer Hakenrichter'' – tegutses [[Hageri kihelkond|Hageri]], [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Kose kihelkond|Kose]] ja [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]]
**'''Lääne-Harjumaa adrakohtunik''' ''West-Harrischer Hakenrichter'' – tegutses [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise]], [[Keila kihelkond|Keila]], [[Nissi kihelkond|Nissi]] ja [[Risti kihelkond|Risti kihelkonnas]]
*=== Järvamaal ===
**'''Ida-Järvamaa adrakohtunik''' ''Ost-Jerwenscher Hakenrichter'' – [[Ambla kihelkond|Ambla]], [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani]], [[Järva-Madise kihelkond|Järva-Madise]] ja [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]]
**'''Lõuna-Järvamaa adrakohtunik''' ''Süd-Jerwenscher Hakenrichter'' – tegutses [[Järva-Peetri kihelkond|Järva-Peetri]], [[Paide-Anna kihelkond|Paide-Anna]] ja [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]]
*=== Läänemaal ===
**'''Maa-Läänemaa adrakohtunik''' ''Land-Wiekscher Hakenrichter'' – tegutses [[Kirbla kihelkond|Kirbla]], [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] ja [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]]
**'''Ranna-Läänemaa adrakohtunik''' ''Strand-Wiekscher Hakenrichter'' – tegutses [[Haapsalu kihelkond|Haapsalu]], [[Hanila-Varbla kihelkond|Hanila-Varbla]], [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Lihula kihelkond|Lihula]], [[Martna kihelkond|Martna]] ja [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]]
**'''Saarte-Läänemaa adrakohtunik''' ''Insular-Wiekscher Hakenrichter'' – tegutses [[Käina kihelkond|Käina]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi]], [[Pühalepa kihelkond|Põhalepa]], [[Reigi kihelkond|Reigi]] ja [[Vormsi kihelkond|Vormsi kihelkonnas]]
**'''Maa-Virumaa adrakohtunik''' ''Land-Wierländischer Hakenrichter'' – tegutses [[Simuna kihelkond|Simuna]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]] ja [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] ▼**'''Ranna-Virumaa adrakohtunik''' ''Strand-Wierländischer Hakenrichter'' – tegutses [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]] ja [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]] ▼**'''Alutaguse adrakohtunik''' ''Allentakscher Hakenrichter'' vahel ka '''Vaivara adrakohtunik''' – [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] ja [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] ▼
▲**'''Maa-Virumaa adrakohtunik''' ''Land-Wierländischer Hakenrichter'' – tegutses [[Simuna kihelkond|Simuna]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]] ja [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]]
▲**'''Ranna-Virumaa adrakohtunik''' ''Strand-Wierländischer Hakenrichter'' – tegutses [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]] ja [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]]
▲**'''Alutaguse adrakohtunik''' ''Allentakscher Hakenrichter'' vahel ka '''Vaivara adrakohtunik''' – [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] ja [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]]
{{pooleli}}
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
| 