Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kkristel (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kkristel (arutelu | kaastöö)
1. rida:
'''Mandri-Euroopa õigussüsteemi''' nimetatakse seadusõiguseks – kesksel kohal on seadused ja õigusaktid ning õigus on riigi poolt loodud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Pettai, Kaire|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42608/pettai_katri.pdf|pealkiri=Seaduse ja kohtulahendi roll õiguse allikatena tänases Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Maailmas on kasutusel viis õigussüsteemi – '''[[Mandri-Euroopa õigussüsteem]]''' (ingl ''Continental European legal culture)'' (tsiviilõiguse süsteem), [[üldine õigus]], [[usuõigus]], [[tavaõigus]] ja [[pluralism]]. Süsteeme on üldiselt viis, kuid iga riik on süsteemi endale vajalikult mugandanud ja välja töötanud mingisuguse erisuse.<ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=http://saint-claire.org/wp-content/uploads/2016/01/Legal-Systems-of-the-World.pdf|pealkiri=Legal Systems of the World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
=== '''Mandri-Euroopa õigussüsteem''' ===
Vaatamata erinevustele Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa riikide õigussüsteemides, ühendab neid palju sarnaseid jooni. Need võimaldavad kuuluda ühte Euroopa mandriosa õigusperekonda, mis jaguneb neljaks peamiseks õigusrühmaks – saksa, rooma, slaavi ja põhjamaade õiguseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://iqdecision.com/en/the-continental-and-common-law-judicial-systems/|pealkiri=The Continental and Common Law judicial systems|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Saksa õigust kasutavad näiteks Saksamaa, Austria, Horvaatia, Šveits, Kreeka, Portugal, Türgi, Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina Rahvavabariik. Põhjamaade õigust kasutavad Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Island.<ref name=":002">{{Netiviide|autor=|url=http://saint-claire.org/wp-content/uploads/2016/01/Legal-Systems-of-the-World.pdf|pealkiri=Legal Systems of the World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Mandrieuroopalik õigussüsteem tugineb pikale kohtueelsele uurimisele, mille käigus kogutakse suurem osa tõenditest. Kohtunik kaasatakse otseselt juhtumi materjalide uurimisse. Sellist tava iseloomustavad karmid ennetusmeetmed, see tähendab, et kahtlustatavad peetakse kohtueelselt kinni või vahistatakse. Tihtipeale võivad kahtlusalused pikalt viibida eeluurimisvanglates, seega on kohtueelne uurimine pikk protsess.<ref name=":002" /> Mandrieuroopaliku õigussüsteemi puhul on kohtuotsuseid õigem nimetada väärtusotsusteks, mitte pretsedentideks. Mida kõrgemas kohtus on otsus tehtud, seda väärtuslikum see on.<ref>{{Netiviide|autor=Pettai, Kaire|urlname=http"://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42608/pettai_katri.pdf|pealkiri=Seaduse0" ja kohtulahendi roll õiguse allikatena tänases Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
=== '''Üldine kohtusüsteem Euroopa liidus''' ===
Euroopa liidu liikmesriikide kohtusüsteemid on mitmekesised ja kajastavad erinevusi riikide kohtumõistmise tavas. Euroopa Liidu Õiguskohus kasutab tsiviilõigust, mis põhineb lepingutel, millele lisatakse kohtupraktika tähtsus.<ref name=":002" /><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://e-justice.europa.eu/content_judicial_systems_in_member_states-16-et.do|pealkiri=Kohtukorraldus liikmesriikides|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Enamikus liikmesriikides on eri kohtuharud, kuid üldiselt esineb kolme liiki kohtuid: [[Üldkohus|üldkohtud]] eri- ja/või [[Põhiseaduskohus|põhiseaduskohtud]]. Üldkohtud arutavad enamjaolt tsiviilasju ehk kodanike ja/või ettevõtete vahelisi vaidlusi ja/või kriminaalasju. Seejuures on paljud liikmesriigid loonud kohtud eri küsimuste jaoks, näiteks haldusasjade arutamiseks.<ref name=":1" />