Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis
Mandri-Euroopa õigussüsteem (ingl Continental European legal culture) on õigussüsteem (seadusõigus), mille kesksel kohal on seadused ja õigusaktid ning õigus on riigi loodud.[1]
Maailmas on kasutusel viis õigussüsteemi: Mandri-Euroopa õigussüsteem (tsiviilõiguse süsteem), üldine õigus, usuõigus, tavaõigus ja pluralism. Iga riik on süsteemi endale vajalikult mugandanud ja välja töötanud erisuse.[2]
Mandri-Euroopa õigussüsteem muuda
Hoolimata erinevustest Lääne- ja Ida-Euroopa riikide õigussüsteemides ühendab neid palju sarnaseid jooni. Need võimaldavad kuuluda ühte Euroopa mandriosa õigusperekonda, mis jaguneb neljaks peamiseks õigusrühmaks; saksa, rooma, slaavi ja põhjamaade õiguseks.[3]
Saksa õigust kasutavad näiteks Saksamaa, Austria, Horvaatia, Šveits, Kreeka, Portugal, Türgi, Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina Rahvavabariik. Põhjamaade õigust kasutavad Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Island.[2]
Mandrieuroopalik õigussüsteem tugineb pikale kohtueelsele uurimisele, mille käigus kogutakse suurem osa tõenditest. Kohtunik kaasatakse otseselt juhtumi materjalide uurimisse. Sellist tava iseloomustavad karmid ennetusmeetmed, st kahtlustatavad peetakse kohtueelselt kinni või vahistatakse. Tihtipeale võivad kahtlusalused pikalt viibida eeluurimisvanglates, seega on kohtueelne uurimine pikk protsess.[2] Mandrieuroopaliku õigussüsteemi korral on kohtuotsuseid õigem nimetada väärtusotsusteks, mitte pretsedentideks. Mida kõrgemas kohtus on otsus tehtud, seda väärtuslikum see on.[1]
Üldine kohtusüsteem Euroopa Liidus muuda
Euroopa Liidu liikmesriikide kohtusüsteemid on mitmekesised ja kajastavad erinevusi riikide kohtumõistmistavas. Euroopa Õiguskohus kasutab tsiviilõigust, mis põhineb lepingutel, millele lisatakse kohtupraktika tähtsus.[2][4]
Enamikus liikmesriikides on eri kohtuharud, kuid üldiselt esineb kolme liiki kohtuid: üldkohtud, eri- ja/või põhiseaduskohtud. Üldkohtud arutavad enamjaolt tsiviilasju ehk kodanike ja/või ettevõtete vahelisi vaidlusi ja/või kriminaalasju. Seejuures on paljud liikmesriigid loonud kohtud eri küsimuste jaoks, näiteks haldusasjade arutamiseks.[4]
Paljudel liikmesriikidel on kohtud, mis tagavad põhiseaduse järgimise. Põhiseadusliku kohtu peamine ülesanne on jälgida, kas kasutatav õigusakt on kooskõlas põhiseadusega. Peale kohtute hõlmab paljude ELi liikmesriikide kohtusüsteem ka muid kohtuasutusi ja institutsioone, kes on avaliku võimu kandjad – prokurörid, riiklikud kaitsjad, notarid ja kohtutäiturid.[4]
Kohtusse pöördumine Euroopa Liidu liikmesriigis muuda
Esialgu on mõistlik selgeks teha, milline kohus on pädev isiku probleemi arutama. Kui pöörduda valesse kohtusse, võib kohtuasi pikaks venida. Võib ka juhtuda, et seda ei võeta isegi menetlusse, sest kohtualluvus pole õige. Euroopa Liidu liikmesriikides on väga erinevad kohtualluvuseeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks pädevuse jagunemine riigis asuvate kohtute vahel.[5]
Rahvusvahelise või piiriülese kohtuasja puhul peab kindlaks tegema pädeva liikmesriigi ja kohtu. Asja menetlemine teises riigis on keeruline ja vajab lisakulutusi. Lisakulutusteks asja menetlevas riigis on näiteks dokumentide tõlkimine, menetlevasse riiki reisimine ja seal advokaadi palkamine.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Pettai, Kaire. "Seaduse ja kohtulahendi roll õiguse allikatena tänases Eestis" (PDF).
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Legal Systems of the World" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. märts 2020.
- ↑ "The Continental and Common Law judicial systems".
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Kohtukorraldus liikmesriikides".
- ↑ 5,0 5,1 "Millises liikmesriigis?".