5195
muudatust
Erinevus lehekülje "Aegna" redaktsioonide vahel
→Pärast taasiseseisvumist: wiki
P (pisitoimetamine) |
PjotrMahh1 (arutelu | kaastöö) (→Pärast taasiseseisvumist: wiki) |
||
|
Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt [[1957]]. aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid ja mõned eraisikud. Endisi sõjaväehooneid hakati andma kasutusse puhkemajadeks. [[1964]]. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid.<ref name=":0" /> Aegna avati turistidele 1960.-ndate algul. Saar allutati [[1975]]. aastal Tallinna Mererajoonile. Tallinna ettevõtetevahelise puhkebaasi "Aegna" moodustamine tegi saarele pääsemise lihtsamaks.<ref name=":0" /> ning 1970.-ndate keskpaigast kujunenud tihe liiniliiklus kolme [[Aleksandr Grin tüüpi reisilaev]]aga võimaldas suviti saart külastada isegi sadadel inimestel päevas.
=== Pärast taasiseseisvumist ===
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja muutlikke aegu 1990.-ndail liiniliiklus saarega soikus. Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel [[2001]] üsna hõredat liiniliiklust reisilaev [[Monica (laev)|Janica]], mis sõitis ka [[Naissaar]]ele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski. [[Aegna sadam]]a 63,3 meetri pikkune statsionaarne kai
[[2010]]. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks [[Kihnu Veeteed]] ning laev hakkas väljuma [[Kalasadam]]ast. Alates [[2014]]. aastast sõidab Aegna-liinil [[reisilaev]] [[Vesta (laev)|Vesta]].
| |||