Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
151. rida:
==Eesti annekteerimine==
[[Pilt:Andrei Zhdanov cutout.png|pisi|[[Andrei Ždanov]]]]
===Juunipööre===
[[19. juuni]]l saabus Tallinna [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär, [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] liige ja [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee ja linnakomitee]] I sekretär [[Andrei Ždanov]]. Kohtumisel Vabariigi Presidendiga uue peaministri nimetamise ja NSV Liidule sõbraliku valitsuse moodustamise eesmärgil esitatud kandidaadid, [[õiguskantsler]] [[Anton Palvadre]] või saadik [[August Rei]] – olid A. Ždanovile vastuvõtmatud ja ta soovis näha „valitsusjuhi” kohal dr [[Johannes Vares-Barbarus]]t.
[[21. juuni]]l vabastas [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]] Nõukogude Liidu esindaja [[Andrei Ždanov]]i ja Nõukogude Liidu sõjajõudude
{{vaata|Juunipööre}}, ''[[Johannes Varese valitsus]]''
[[5. juuli]]l andis [[Johannes Varese valitsus|Varese valitsus]] korralduse [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu uue koosseisu valimiste]] kohta.<ref name="DBgXE" /> Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati [[10. juuli]], valimiste päevaks määrati [[14. juuli|14.]]–[[15. juuli]]. Valimiste korralduslikuks aluseks oli kehtiv Riigivolikogu valimise seadus.▼
[[Pilt:Tallinn - 17 July 1940 - 0-54578.jpg|pisi|Tallinna töölissportlased miitingul [[Vabaduse väljak]]ul [[17. juuli]]l [[1940]]]]
[[Pilt:TallinnVabaduseSquare17 july 1940.png|pisi|Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil 1940, millel nõuti Eesti astumist [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit|Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu]]]]
▲[[21. juuni]]l vabastas [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]] Nõukogude Liidu esindaja [[Andrei Ždanov]]i ja Nõukogude Liidu sõjajõudude jõhkra surve all [[Jüri Uluots]]a [[Eesti peaminister|peaministri]] ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks [[Johannes Vares-Barbarus]]e.
▲[[5. juuli]]l andis [[Johannes Varese valitsus|Varese valitsus]] korralduse [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu uue koosseisu valimiste]] kohta.<ref name="DBgXE" /> Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati [[10. juuli]], valimiste päevaks määrati [[14. juuli|14.]]–[[15. juuli]]. Valimiste korralduslikuks aluseks oli kehtiv Riigivolikogu valimise seadus.
===II Riigivolikogu valimised===
14. ja 15. juulil 1940 toimusid Nõukogude julgeoleku ja administratiivaparaadi kontrolli all [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|II Riigivolikogu valimised]]. Valimised viidi läbi 80 valimisringkonnas. Hääletamiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Valimistel osutusid 92,9% poolthäältega valituks 80 [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] valimisbloki kandidaati. Valimistel osales 81,6% valijate üldarvust{{lisa viide}}.
14. ja 15. juuli valimised olid tegelikult [[Eesti Töötava Rahva
===Eesti NSV väljakuulutamine===
[[21. juuli]]l võttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|deklaratsiooni riigivõimust Eestis]], millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.<ref name="wGYFS" />
===Eesti NSV vastuvõtmine NSV Liitu===
[[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. Augusti alguses suundus Moskvasse II Riigivolikogu 21-liikmeline delegatsioon: [[Georg Abels]], [[Nigol Andresen]], [[Valli-Moonika Haldre]], [[Aleksei Janson]], [[Mihkel Jürna]], [[Paul Keerdo]], [[Aleksander Kiidelma]], [[Johannes Lauristin]], [[Ruut Liiv]], [[Aleksander Mui]], [[Johannes Oinas]], [[August Põlts]], [[Neeme Ruus]], [[Mihhail Sõštšikov]], [[Georg Taalmann]], [[Juliana Telman]], [[Nadežda Tihanova]], [[Jüri Uustalu]], [[Leonardo Valts]], [[Johannes Vares]], [[Jaan Änilane]]. Delegatsiooni liikmed käisid [[Moskva Kreml|Kremlis]], kus esitasid [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve ühinemiseks NSV Liiduga. Sellekohase kõnega esines J. Lauristin ning [[6. august]]il 1940 otsustati [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII istungjärgul kuulutada [[Eesti NSV]] vastuvõetuks [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]u.
[[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]]. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning [[7. aprill]]ist [[1941]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]ks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]].
| |||