Rapla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
12. rida:
== Ajalugu ==
Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad [[1241]].aasta [[Taani hindamisraamat]]ust – "8 adramaa suurune Rapala küla". Tollase Rapla küla suurus oli umbes 50-60 inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Rapla Vallavalitsus|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4011/1201/2040/3a.pdf?fbclid=IwAR0bqo3CaFd3T90VPDixNUzGdSsnA0G19GFKca8cEV2ICz6kbOwX6wMRVaI|pealkiri=Rapla valla olukorra analüüs|väljaanne=Riigiteataja|aeg=2012|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
13. sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) [[Konuvere]] jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://rapla-hh.weebly.com/ajalugu.html|pealkiri=Rapla ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla hakkas [[Teoorjus|teorendi]] kaotamise tagajärjel saabuma rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ning ametnikke. Esimene suurem muutus, mis sellega kaasnes oli 1866 aastal Rapla apteegi avamine. Lähenevatel aastatel ehitati veel hulganisti asutusi: 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati tellisetehas ja 1900 avati [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin]]. Sajandi lõpus oli Raplas koos kiriku ja pastoraadiga kokku 20 hoonet, millest pooled olid asutuste omad. Sel ajal elas Raplas juba 120-130 inimest.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Sajandivahetusel otsustati Rapla vana kivikirik lammutada ja 1901. aastal valmis uus [[Rapla Maarja-Magdaleena kirik|kahe torniga uusromaani stiilis Rapla kirik]] (projekti autor [[Rudolf von Engelhardt]]). 1913. aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60 puumaja, elanikke ligi 1000. Aktiviseerus seltsielu – tegutses Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Laulu- ja Muusikaselts, Põllumajandusühing, Vastastikune Tulekindlustusselts, Tarbijate Ühistu, Hoiukassa. 1913 avati 1931 avati [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee]]. See oli kasutusel kuni 1968; [[Raikküla|Raikkülani]] käisid rongid kuni 1971. <ref name=":0" />
1945 anti Raplale alevi õigused ning 1950 sai Raplast samanimelise rajooni keskus. Rapla rajooni piirid ühitisid praeguse Rapla maakonna piiridega. Rajooni loomine oli tarvilik tolleaegse piirkonna arenguks: mitmed riiklike asutuste esindused otsustasid koonduda Raplasse, kasvatades sealsete elanike arvu. Oma asukoha poolest on Rapla tööstus siiski olnud väga tugevalt seotud lähedal asuva Tallinnaga. 1971. aastal otsustati ehitada Tallinna ja Rapla vahele modernsem laiarööpmeline raudtee ning 1981 ühendati raudtee ka Riiaga. 1993 sai Rapla ametlikult linnaõigused.<ref name=":0" />
2002 liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem haldusüksus [[Rapla vald]]. Rapla linna senine lipp ja vapp kinnitati ka moodustatud uue haldusüksuse sümboolikaks. Rapla linnast sai vallasisene linn, mis tähendab, et linn ühines vallaga seaduses ettenähtud korras ja seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks, millele tema elanike soovil on säilitatud senine linna nimetus.<ref>{{Netiviide|Autor=Rahandusministeerium|URL=https://haldusreform.fin.ee/2009/03/vastused-vallasisesed-linnad/|Pealkiri=Vallasisene linn|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>[[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Raplas 5202 inimest. Neist 4981 (95,75%) olid [[eestlased]].<ref name="oHEDG" />▼
== Majandus ==
[[Rapla|Rapla linn]] on Rapla maakonna ja [[Rapla vald|Rapla valla]] suurim ja ainus linn ning on valla kui ka maakonna peamine [[Äriteenus|äriteenuste]] keskus. Raplas paikneb [[Rapla Vallavalitsus]] ning ka paljud riigiasutuste esindused nagu [[Lääne Prefektuur|Lääne Prefektuuri]] Rapla politseijaoskond ja [[Maksu- ja Tolliamet|Maksu- ja Tolliameti]] Rapla büroo.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Rapla Vallavalitsus|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4011/1201/2040/3a.pdf|pealkiri=Rapla valla olukorra analüüs|väljaanne=|aeg=2012|vaadatud=|väljaandja=Riigiteataja}}</ref>
=== Äriteenused ===
[[Fail:Rapla,_pangahoone_Tallinna_mnt_12_(2).jpg|pisi|266x266px|SEB pangahoone Raplas]]
Rapla linnas paikneb suurem osa nii Rapla maakonna kui ka valla äriteenustest. Raplas on erinevad kauplused nagu [[Rimi Eesti Food|Rimi]],<ref>{{Netiviide|autor=Rimi|url=http://www.rimibaltic.ee/kauplused/rimi-mini/rapla|pealkiri=Rapla|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Coop Eesti|Coop]]<ref>{{Netiviide|autor=Coop|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-rapla|pealkiri=Coop Rapla|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ja [[Maxima]],<ref>{{Netiviide|autor=Maxima|url=https://www.maxima.ee/kaupluseketid|pealkiri=Kauplused|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> turg, [[Rapla bussijaam|bussi]]- ja [[Rapla raudteejaam|raudteejaam]], postkontor, [[Skandinaviska Enskilda Banken|SEB]] ja [[Swedbank|Swedbanki]] esindused,<ref>{{Netiviide|autor=SEB|url=https://www.seb.ee/asukohad|pealkiri=Kontorite ja pangaautomaatide asukohad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Swedbank|url=https://www.swedbank.ee/private/home/more/channels/branches|pealkiri=Pangakanalid ja -kontaktid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> tanklad nagu [[Neste]] ja [[AS Olerex|Olerex]] ning paljud teised teenuseid pakkuvad asutused ja ettevõtted.
[[Tallinn|Tallinna]] lähedus Raplale annab Rapla elanikele kasutada veelgi rohkem äriteenuseid Tallinnas, mida Raplas ei saa kasutada või puuduvad. Raplast saab ühistranspordiga minna Tallinnasse kasutades kohaliku bussijaama ja raudteejaama.<ref name=":0" />
=== Ettevõtlus ===
Rapla ettevõtlus erineb nii Raplamaa kui ka Eesti keskmisega. Võrreldes Raplamaaga on Raplas vähem hankivas sektoris ettevõtteid. Raplas kui ka Rapla vallas tegutseb rohkem ettevõtjaid [[Tööstus|tööstuses]] ja [[Teenindus|teeninduses]]. Juhtiv sektor on teenindavsektor ja enam-vähem samal tasemel on ka sekundaarsektor. Rapla vallas tegutsevad ettevõtjad moodustavad ligikaudu 27% kogu Raplamaa ja umbes 0,7% kogu [[Eesti]] ettevõtjatest.<ref name=":0" />
2011. aastal oli Rapla valda registreeritud 712 ettevõtet, millest 655-nes töötas alla 10 töötaja, 50-nes töötas 10-49 töötajat ja 7-mes töötas 50-249 töötajat. Samal aastal oli Rapla linna registreeritud 633 ettevõtet. <ref name=":0" />
=== Palk ja tööhõive ===
▲2002 liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem haldusüksus [[Rapla vald]]. Rapla linna senine lipp ja vapp kinnitati ka moodustatud uue haldusüksuse sümboolikaks. Rapla linnast sai vallasisene linn, mis tähendab, et linn ühines vallaga seaduses ettenähtud korras ja seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks, millele tema elanike soovil on säilitatud senine linna nimetus.<ref>{{Netiviide|Autor=Rahandusministeerium|URL=https://haldusreform.fin.ee/2009/03/vastused-vallasisesed-linnad/|Pealkiri=Vallasisene linn|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
[[Fail:Rapla_ringtee.JPG|pisi|248x248px|Rapla ringtee]]
==== Palk ====
Rapla maakonnas oli 2018. aastal keskmine [[Brutopalk|brutokuupalk]] 1150€<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tarkjapalk.ee/palgastatistika/palk-maakonniti-2018-2019|pealkiri=Keskmine palk maakonniti 2018-2019|väljaanne=Tark ja palk|aeg=|vaadatud=}}</ref> ning brutotunnipalk 6,65€.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Eesti Statistikaamet|url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx#|pealkiri=Eesti Statistikaamet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2018. aastal töötati maakonnas ühe töötaja kohta ligikaudu 1826 tundi, mis on ühe kuu kohta umbes 152 töötundi.<ref name=":1" />
==== Tööhõive ====
Rapla linnas baseeruvad oluline osa kogu Raplamaa [[Kaubandusettevõte|kaubandus]]- ja [[Teenindusettevõte|teenindusettevõtetest]]. Rapla linna ja vald asuvad Tallinna tööjõuareaalis ja mõjuosas. Rapla maakonnas osaleb 2012. aasta seisuga tööjõus ligikaudu 67% kogu elanikkonnast.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Rapla Vallavalitsus|url=https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+11+-+endise+Rapla+valla+terviseprofiil.pdf/7d90d987-4ad9-446d-8ea1-98b5c9ee2057|pealkiri=Rapla valla terviseprofiil|väljaanne=|aeg=2014|vaadatud=|koht=Rapla, Eesti Vabariik}}</ref> Tööhõive määr oli samal aasta ligikaudu 62%.<ref name=":2" /> 2012. aasta detsembri seisuga oli Rapla vallas [[Eesti Töötukassa|Töötukassas]] registreerituid töötajaid 309.<ref name=":2" /> Rapla vallas ja linnas oli ligikaudu 3320 töökohta ja maksumaksjaid 4100.<ref name=":2" />
==Rahvastik==
| |||