Emajõe forsseerimine Kastre suunal: erinevus redaktsioonide vahel

{{Infokast sõjaline konflikt|konflikt=Emajõe forseerimine Kavastus|osa=[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] ja<br>[[Sõjategevus Eestis (1944)|sõjategevusest Eestis 1944. aastal]].|pilt=|pildiallkiri=|aeg=17. september 1944|koht=telg Kavastust Kastresse|kaart=|laiuskoord=|pikkuskoord=|kaardilaius=|kaardiallkiri=|ala=|tulemus=|seis=|osaline1=[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Saksamaa]]|osaline2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]|osaline3=|väejuht1=[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] major [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]]|väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor [[Lembit Pärn]]|väejuht3=|väeüksused1={{Lihtloend|

*[[42. Kaitse Pioneeripataljon|42. pioneeri-politseipataljon]]

1944. aasta 17.–26. septembril viisid [[Punaarmee]] [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] ellu [[Tallinn]]a pealetungioperatsiooni. 2. armee tungis [[Emajõgi|Emajõe]] joonelt [[Tapa]]-[[Rakvere]] suunas ja 8. armee tungis peale [[Narva]] suunas. Eesmärk oli Kirde-Eestis paiknevatel [[SaksamaaSaksa Riik|Saksa]] väeüksustel taganemistee ära lõigata ning 2. ja 8. armee koostöös hävitada Kirde-Eestis paiknevad Saksa üksused.

11.–13. septembril koondati 8. Eesti laskurkorpus Kastre piirkonda. Korpust toetati suurtükiväe, miinipildujate, reaktiivmiinipildujate, tankide ja liikursuurtükkidega. Vasakul tiival oli [[30. kaardiväe laskurkorpus]] ja paremal tiival viieteistkümnest kaatrist koosnev 25. jõelaevade brigaad, mis tegutses Peipsi järvel.

8. Eesti laskurkorpuse plaan oli ületada Emajõgi Kastre lõigus 7. laskurdiviisi ehk nelja pataljoniga[[pataljon]]iga. Diviisil kästi sooritada läbimurre [[Koosa]]-[[Alatskivi]] suunal. Temale järgnev 249. diviis pidi asuma 7. diviisi vasakule tiivale.

Üksus[[1. Eesti Piirikaitserügement]] oli mobiliseeritud eelneval kuul Põhja-Eesti meestest. Piirikaitserügemendile[[Piirikaitserügemendid|Piirikaitserügemend]]ile oli operatiivselt allutatud ka tema vasakul tiival paiknev Eesti [[42. Kaitse Pioneeripataljon|42. pioneeri-politseipataljon]]. Rügement oli laial lõigul ja tal puudusid varud/vahendid vasturünnakuks. Toetuseks olid paarkümmend suurtükki, mis toetasid ka naabreid. Soomusmasinad puudusid täielikult.

17. septembril kell 07:30 tabas tugev ettevalmistav suurtükituli Emajõe põhjakallast, kus oli kaitsele asunud [[1. piirikaitserügementEesti Piirikaitserügement]].

Punaarmeelane [[Fjodor Paulman]] kirjeldab võimsat tulelööki niimoodi: "Vastase eesliinil lõhkesid tuhanded mürsud. Kõik oli suitsu ja tuld täis. Traattõkked lendasid tükkideks, hävisid tulepunktid, mürskudega lõhutud kivimüüridest tõusis punane telliskivitolm.”<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Laskurkorpuse kojutulek|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Printon Trükikoda AS|lehekülg=69}}</ref>

Vastaspoolelt on [[Hamilkar Mengel]] kirjeldanud, kuidas turmtuli piirikaitserügementi tabas: "…Õhk võngub ja vabiseb, mattes kõik hääled enda alla nagu oleks orkaan lahti pääsenud… Tuhanded granaadid, mis langevad minutis, rammivad eesliinil 1. rügemendi vastupanu-positsioone."<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Laskurkorpuse kojutulek|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Printon Trükikoda AS|lehekülg=69}}</ref>

Kell 08:20 alustasid [[7. diviisiEesti Laskurdiviis|7. diviis]]i [[27. Laskurpolk|27.]] ja [[354. Laskurpolk|354. polklaskurpolk]] paatide, parvede ja ründesildadega Emajõe ületamist. Üks ründesild suudeti üle jõe tõmmata 15 minutiga. 1. piirikaitserügemendi positsioonid olid suures osas juba raskerelvade tulega hävitatud ja korpuslased kohtasid jõe ületamisel vähest vastupanu. Nii kandis [[27. polklaskurpolk]] jõe ületamisel väikseid kaotusi: kõigest 3 surnut ja 37 haavatut (Punaarmee andmed). 354. polgulaskurpolgu 6. rood sattus lõunakaldal miiniväljale ning vastaskaldal oma miinipilduja tule alla ning kandis kaotusi. 4. rood, nähes 6. roodu saatust, ei tahtnud rünnakule asuda. Lõpuks ületas rood siiski jõe ja seda ilma kaotusteta. 09:20 oli üle jõe jõudnud 7. laskurdiviisi 2 polku ja kell 10:30 olid kõik 3 polku üle jõe. Seejärel ületas jõe ka [[249. diviisEesti Laskurdiviis]]. Pontoonsillal toodi üle jõe suurtükid ja tankid.

27. polgulelaskurpolgule jõudsid järele Emajõe ületanud 152. üksiku tankibrigaadi tankid, mis transportisid 27. polgulaskurpolgu mehed Koosa teedesõlme vallutama. Koosa teederistis osutas neile vastupanu 200–400 meheline Saksa üksus. Hetkeks rünnak seiskus, kuni 152. üksiku tankibrigaadi tankid Koosa ees hargnesid ning ründasid 1. piirikaitserügemendi saatekahurite patareid, mis koosnes viiest kahurist. Punaarmee üksuseid toetas ka lennuvägi. Ellu jäänud saksa sõdurid eemaldusid Alastkivisse. Koosa juurest liikus 27. polklaskurpolk üle [[Varnja]] [[Nina]] suunas, astudes Varnjast läänes lahingusse Tartu Omakaitse üksustega, kes tegelesid parajasti Peipsi ranna kaitsmisega. Ka nemad suruti tagasi Alatskivi kanti. Õhtul, kui [[300. polklaskurpolk]] koos 152. tankibrigaadi pataljoniga Alatskivi ründas, oli seal umbes 170 saksa võitlejat.

Hamilkar Mengel iseloomustab piirikaitserügemendi tegevust ja laiali hajumist järgnevalt: „Esimese ja Teise Pataljonipataljoni riismed taanduvad võideldes tahapoole. Metsadest väljuvad punased eestlased karjuvad taanduvaile väeriismetele: „Kuradid, andke alla!““

18. septembril jätkas 2. löögiarmee esimesel lahingupäeval saavutatud edu arendamist kogu rindel. 8. [[8. Eesti laskurkorpus]] sundis sakslasi järjepanu taanduma. Keskpäeva paiku vallutas piki Peipsi läänekallast liikuv 7. Eesti laskurdiviisi [[354. laskurpolk]] [[Kallaste]]. [[Omedu]] ja [[Kääpa jõelejõgi|Kääpa jõ]]ele lähenedes tekkis 8. 8. Eesti laskurkorpusel uuesti tõsisemaid kokkupõrkeid Saksa katteosadega. Päeva lõpuks jõudsid nad Mustvee joonele.

Kiire ning eduka pealetungiga aitas 8. Eesti laskurkorpus luua eeldused [[Tallinna vallutamiseksvallutamine (1944)|Tallinna vallutami]]seks Punaarmee poolt.