Helios: erinevus redaktsioonide vahel

Kui [[Zeus]] jumalatele maailmaosad kinkis, polnud Heliost kohal ning ta ei saanud midagi. Zeus kartis, et peab nüüd kõik uuesti jagama, kuna oli Heliose unustanud, kuid päikesejumal aga oli märganud uut saart – [[Rhodos]]t. Lisaks Rhodosele andis Zeus Heliosele [[Sitsiilia]] saare, mis oli [[gigant]]idega löödud lahingus viskerelvana merre heidetud. Rhodose saarest saigi tema pärisvaldus. Seal sigitas Helios [[nümf]] [[Rhode]]ga seitse poega ning ühe tütre. Seitse poega viitavad seitsmele nädalapäevale. Rhodose põlisasukateks olid [[telhiidid]]. Pärast Zeusi saadetud suurt veeuputust purjetasid telhiinid igasse ilmakaarde, eeskätt [[Lüükia]]sse ja loobusid oma nõuetest Rhodose saarele. Nõnda jäidd Rhode ning seitse poega pärast saare merest tõusmist saare ainuvalitsejateks. Poegadest said kuulsad [[astronoom]]id. Ainus tütar [[Elyktrone]] suri neitsina ja teda kummardati kui pooljumalat. Üks vendadest, [[Aktis]], pagendati saarelt vennatapu tõttu, ta põgenes [[Egiptus]]esse, kus rajas [[Heliopolis]]e linna.

 

*Nümf [[Naera]]ga kaks tütart: [[Phaetusa]] ja [[Lampedia]], elasid [[Erytheia]]l, [[Hispaania]] saarel ning hoolitsesid Sitsiilias Heliose karjade eest

*[[Clemene]]ga kolm last: [[Heliades]], [[Phaeton]], [[Astris]]. Phaeton oli poeg, kes laenas Heliose kaarikut, kuid kaotas selle üle kontrolli. Esmalt juhtis ta rakendi nii kõrgele, et maa peal kõik külma käes värisesid, seejärel maapinnale niivõrd lähedale, et kuumus põllud kõrvetas. Raevuhoos tappis Zeus oma välguga Phaetoni.