Botaanika terminoloogia komisjon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
47. rida:
Uute eestikeelsete taimenimetuste moodustamisel on neli põhilist võimalust.
* '''teadusnime translitereerimine''', mugandamine vastavalt eesti keele struktuurile. Nii on eesti keelde tekkinud näiteks [[aaloe]], [[asalea]], [[begoonia]], bensoestüüraks, Blecheri ehhinoodor,
* '''nime''' '''tõlkimine''' võõrkeeltest (ladina, vene, inglise, saksa vm), arvestades nendes keeltes eelistatud epiteete, samuti taime iseloomulikke tunnuseid, levikut ja kasvukohta, kasutusviisi, näiteks [[jalgleht]] (''Podophyllum''). Eriti sageli kasutatakse seda liigiepiteetides, näiteks üheemakaline [[viirpuu]] (''Crataegus monogyna''),
* '''nime''' '''ülevõtmine''': taime kodumaal kasutatava ja rahvusvahelisse keelepruuki läinud nime võtmine võõrsõnana eesti keelde, näiteks soola-anabass ehk bijurgunn, [[Idadiospüür|kakiploomipuu]], kepi-vengepuu,
* '''uue nime loomine''' või tuletamine eestikeelsete sõnatüvede liitmise või tuletusliidete kasutamise teel, samuti kasutusviisi jm. omaduste järgi, näiteks [[püharbik]], lubav [[potentsipuu]], [[jaagupõõsas]], [[virvekäpp]].
== Taimenimetuste õigekirja mõningad erinevused üldkeelest ==
* Isikunimedest tulenevad liigiepiteedid kirjutatakse suure algustähega, näiteks Lippmaa [[hunditubakas]], Sosnovski [[karuputk]],
* kohanimed on väikese algustähega ning kirjutatakse (seetõttu) häälduspäraselt, näiteks
* komisjoni otsuse järgi on kasutajal vabadus pruukida taimede liiginimedes nii vorme "-õiene" kui ka "-õieline" (õiged on näiteks nii suureõieline kui ka suureõiene), "-hambaline" ja -"hambane", "-ogaline" ja "-ogane", "-viljaline ja -viljane", "väikeseõieline" ja "väikseõiene" jne.
== Viited ==
| |||