Friedrich Kurg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
13. rida:
==Teises maailmasõjas==
[[14. juuli]]l [[1941]] määras Saksa sõjaväejuhtkond ta vabastatud Eesti alade partisanide üldjuhiks. Juulis 1941 oli Friedrich Kurg [[Tartu]] komandant. Linna komandandina andis ta käsu nn [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagri]] asutamiseks, kuhu koondati vahistatud ja kinni peetud saksa natsionaalsotsialistliku korra ning ka [[Esimese Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|nõukogude
1942. aastal oli Friedrih Kurg [[37. Kaitsepataljon]]i pataljoniülem ja tegutses saksa vägede tagala turvalisuse tagamisega [[Pihkva]] piirkonnas. Friedrich Kurg juhtis [[37. Eesti Politseipataljon]]i ja Saksa väejuhatus autasustas teda kuldse, hõbedase ja pronksist {{kas|vahvusmedaliga}}, I ja II klassi [[Raudrist]]i ja [[Jalaväe Rünnakumärk|Jalaväe Rünnakumärgiga]].
Juulis 1944 määrati Kurg [[20. Eesti SS-diviis]]i [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] ülemaks. [[22. september|22. septembril]] 1944 sakslaste üldise taganemise käigus jäi Kurg Eestisse ja hakkas [[Metsavennad|metsavennaks]], varjates end Jüri Raudkivi nime all Valgamaal. Friedrich Kurg langes [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i töötaja major [[Uno Laht|Uno Lahe]] juhitud haarangul [[31. juuli]]l [[1945]]. aastal.<ref>[[Margit-Mariann Koppel]]. "Friedrich Kurg pidas alati sõna." – Kultuur ja Elu 2004, nr. 2 lk. 12–15 [http://kultuur.elu.ee/ke480_kurg.htm]</ref> Tema hauakoht on teadmata.
==Isiklikku==
| |||