Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 1. polgujalaväepolgu allüksused [[Narva]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s. Sõja lõpule järgnenud demobiliseerimise tulemusel vähenes [[polk]] pataljoni[[pataljon]]i suuruseks ning 1920. aasta novembrist oli polgu dislotseerumikoht Narva [[Narva Hermanni linnus|Hermanni]] ja [[Jaanilinna linnus]].
1921. aastal liideti polgugajalaväepolguga demobiliseerimise tulemusel [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. Jalaväepolgujalaväepolgu]] ja [[4. Jalaväepolk|4. Jalaväepolgujalaväepolgu]] vähendatud isikkoosseisuga pataljonid polgu III ja IV pataljoniks. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. Polk [[Eesti piirivalve ajalugu|täitis kuni 1923. aastani]] [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|piirivalve]] ülesandeid.
1924. aastal reorganiseeriti 1. jalaväe[[rügement]] 3-[[pataljon]]iliseks. 1928. aasta sõjaväereformi käigus moodustati rügementide asemel [[üksikud jalaväepataljonid]], 1. jalaväerügement Narvas ja [[7. Jalaväerügement|7.]], [[Võru]]s ja [[Petseri]]s olid aga juba rahuajal [[jalaväerügement|jalaväerügemen]]did.
1924. aastal reorganiseeriti rügement 3-pataljoniliseks.
[[1928]]. aastal asutas rügement [[polügoon]]i ja suvelaagri [[Kurtna (Alutaguse)|Kurtna]]l (praegu [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]).
Pärast 1934. aastat asus rügemendi1. jalaväerügemendi üks kompanii ja ratsakomando [[Oru loss]]is, [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]]i suveresidentsis.
