Kaitseväe Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
31. rida:
KVÜÕA [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemas Sõjakoolis]] õpivad tulevased ohvitserid ja KVÜÕA [[Lahingukool]]is allohvitserid.
{{Sisukord paremale}}
==Asukoht==
1919. aastal asus õppeasutus [[Tallinn]]as [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänaval]] endise [[Tallinna Transpordikool|raudtee tehnikakooli]] ruumides. Õpilaste arvu suurenedes viidi kool 1920. aasta mais linnast välja [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] kompleksi. [[Tondi]]l oldi kuni 1941. aastani.
Pärast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taasiseseisvumist 1992. aastal alustas Tallinnas tööd [[Sisekaitseakadeemia|Eesti Riigikaitse Akadeemia]] Kaitsekolledž.<ref name="aastat"/> [[Tartu]]sse kolis sõjakool 1999. aastal, asudes kesklinna endisse [[Eesti Maaülikool|põllumajandusakadeemia]] hoonesse, mis enne sõda kuulus [[Kaitseliit|Kaitseliidule]].
==Õppeasutuse põhiülesanded ==
* Kõrghariduse andmine rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel.
* Keskhariduse baasil kutsehariduse andmine kutseõppe õppekava alusel.
* Täiendusõppe, sealhulgas reservväelaste koolituse, läbiviimine.
* Riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringud.
* Vastuvõtva riigi toetuse osutamine.
==Õppeasutuse juhtimine ja struktuur==
Õppeasutuse juhiks on ülem, kelle määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri ning [[haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusministri]] nõusolekul. Õppeasutuse ülema äraolekul asendab teda õppeosakonna ülem, viimase äraolekul aga Kõrgema Sõjakooli ülem või kaitseväe juhataja määratud isik.
Õppeasutuse kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on õppeasutuse nõukogu, kelle liikmete arvu määrab õppeasutuse ülem.
Õppeasutust ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu on nõunike kogu, kes teeb nõukogule, kaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ja annab hinnanguid õppeasutuse, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.
Õppeasutuse struktuuriüksused on
*'''Rakendusuuringute keskus''' osaleb juba üle kümne aasta rahvusvahelises riigikaitsesüsteemide planeerimise ja rakendamise eksperdigrupis, mis kujundab [[kaitsepoliitika]]t, tegeleb kaitseplaneerimismeetodite ja operatsioonide kavandamisega ning töötab välja [[juhtimisstruktuur]]i ja -[[funktsioon]]e.
*'''[[täiendõpe|Täiendõppe]] keskus''' korraldab kaitseväele vajalike täienduskursusi. Täiendusõpe on õpe kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste ning oskuste täiendamiseks.
*'''[[Väljaõppevahend]]ite keskus''' vormistab ja valmistab kaitseväele vajalikke õppe[[materjal]]e.
*'''[[Logistika]]osakond''' korraldab õppeasutuse tegevuseks vajaliku vara hankimist ja haldamist, sealhulgas toitlustamist, meditsiiniteenistust ja transporti.
*'''Õppeosakond''' vastutab õppetöö läbiviimise ja selle [[kvaliteet|kvaliteedi]] eest. Õppeosakonna koosseisu kuulub neli õppetooli ning kaitseväe Keelekeskus ja planeerimisjaoskond. Õppetoolide tegevuse ühine eesmärk on koostöös Kõrgema Sõjakooliga koolitada kompetentseid sõjaväelisi juhte – anda neile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused nooremohvitseri ametikohal teenimiseks erinevates kaitseväe väeliikides ehk oskused oma alluvate juhtimiseks, õpetamiseks, hindamiseks ja hoiakute kujundamiseks.
*'''Üldosakond''' korraldab õppeasutuse personalitööd, finantsteenistust, asjaajamist, side- ja [[infotehnoloogia|infotehnoloogilist]] teenindamist, [[julgeolek]]ualast tegevust, [[kaplan]]iteenistust ning muuseumi ([[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseum]]) tööd.
=== Õppeasutuse juhid ===
{| cellspacing="10"
|-valign="top"
|
; Kõrgema Sõjakooli ülemad
''1919–1940''
* [[Aleksander Simon]], [[kapten]] (hilisem erukolonel)
* [[Villem Marder]], [[kolonel]]
* [[Eduard Rüütel]], [[kolonelleitnant]]
* [[Verner Trossi]], kolonel
* [[August Kasekamp]], kolonel
* [[Aleksander Jaakson]], kolonel
* [[Artur Saueselg]], kolonel
* [[Johannes Aleksander Raud]], kolonel
* [[Johannes Soodla]], kolonel
* [[Herbert Voldemar Raidna]], kolonel
|
; Eesti Riigikaitse Akadeemia<br />Kaitsekolledž
''pärast 1991''
* [[Endel Hirvlaane]], erukolonel
* [[Jaak Haud]], [[major]]
|
|
; Kõrgema Sõjakooli ülemad
alates 1998. aastast
* [[Leo Kunnas]], major
* [[Urmas Aal]], kapten
* [[Urmas Leppmets]], major
* [[Margus Koplimägi]], major
* [[Jaanus Ainsalu]], major
* [[Vahur Murulaid]], major
* [[Mati Tikerpuu]], kolonelleitnant
* [[Tarmo Luhaäär]], major
* [[Marek Tiidrus]], major
* [[Erkki Roosnurm]], major
|
|
; Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemad
''alates 1998''
* [[Harri Ints]], kolonel
* [[Ants Kiviselg]], [[kolonel]]
* [[Ants Laaneots]], [[kindralmajor]]<ref>[http://www.postimees.ee/1668615 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhiks saab Aarne Ermus]. Postimees, 5. juuni 2007.</ref>
* [[Viljar Schiff]], major (kt)
* [[Aarne Ermus]], kolonel
* [[Martin Herem]], kolonel
* [[Enno Mõts]], kolonel
|}
==Kooliõppekavad==
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool annab rakendusliku kõrghariduse järgmiste õppekavadega:
* '''maaväe''' õppekava võimaldab spetsialiseeruda jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side või logistika erialale;
* '''mereväe''' õppekava taktika- või tehnikaohvitseri erialale;
* '''õhuväe''' õppekava lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale.
Õppeaeg [[maavägi|maaväe]] õppekaval on kolm aastat, [[õhuvägi|õhuväe]] õppekaval kestavad õpingud koostöös [[Eesti Lennuakadeemia]]ga kolm ja pool aastat ning mereväe õppekaval koostöös [[Eesti Mereakadeemia]]ga kolm aastat.
Õppeaasta KVÜÕA-s on jaotatud kaheks eri pikkusega semestriks. Sügissemester kestab analoogselt teiste kõrgkoolidega septembrist detsembrini ja kevadsemester kestab [[jaanuar]]ist [[august]]i lõpuni.
Eelnevalt kõrghariduse omandatutel on võimalik kandideerida noorem[[ohvitser]]ide kursusele ja saada aastaga maaväeohvitseriks. Pärast kursuse lõpetamist on nooremohvitseridel vaja läbida järgmise kolme aasta jooksul viiekuuline erialakursus, mis võimaldab neil spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Kursuse läbinutele edasine karjäär on võrdne KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega.
Pärast mõneaastast teenistust on ohvitseridel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, kõrghariduse teisel astmel ([[magistriõpe]]). Kaheaastases magistriõppes toimub omandatud üld- ja erialateadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe. Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.
KVÜÕA-s on 2012. aasta seisuga õppe edukalt lõpetanud 406 ohvitseri, magistriõppe 70 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kahe aasta jooksul lõpetanud 25 ohvitseri.
==Kooli traditsioonid==
Esimese semestri lõpus toimub kadetivande tseremoonia, mille järel Kadetikogu võtab nad vastu oma täieõiguslikuks liikmeks. Pärast tseremooniat toimub kadetiball.
Iga-aastasteks traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuriüksuse Kõrgema Sõjakooli aastapäeva tähistamine aprillis ja pidulik jalutuskäik septembris.
==Sümboolika==
Embleem kujutab kullavärviliselt ümbritsetud siniseid tähti "ÕA" riigivapikujulisel valgel kilbil.
Kilp toetub kullavärvilisele leegitseva tungla kujutisele. Tähed "ÕA" on lühend sõnast õppeasutused, riigivapi kilp sümboliseerib riigiasutust ja leegitsev tungal haridusasutust.
== Õppeasutuste hallatav kinnisvara ==
* Õppehooned Tartus [[Riia tänav|Riia]] 12 ja 12a ([[Kaitseliidu hoone Tartus]]),
* [[Simulatsioon]]i- ja matkekeskus Tartus [[Kasarmu tänav (Tartu)|Kasarmu]] 11,
* Õppeasutuste hoonestatud välisterritoorium Tartus [[Puiestee tänav|Puiestee]] 112,
* [[Ühiselamu]]d Tartus Riia 12a, [[Rebase tänav|Rebase]] 9 ja [[Vaksali tänav|Vaksali]] 31,
* Õppehooned ja kasarm Võru lähistel [[Meegomäe]]l.
==Ajalugu==
===Vabariigi Sõjakool ===
Õppeasutuse ajalugu algab [[3. aprill]]il [[1919]]. [[Kindralmajor]] [[Johan Laidoner]]i korraldusel loodud õppeasutus '''Vabariigi Sõjakool''' koolitas [[nooremohvitser]]e [[jalavägi|jala]]-, suurtüki- ja [[ratsavägi|ratsaväe]]klassides.<ref>Seene, Andres. [http://www.epl.ee/artikkel/432785 Vabariigi sõjakoolide esimesed aastakümned]. Eesti Päevaleht, 17. juuni 2008.</ref> Sõjakoolis õpetati [[taktika]]t, [[topograafia]]t, [[Administratsioon|administr]]eerimist, [[fortifikatsioon]]i, kuulipilduja-asjandust, sõjaväe seadusi ja [[määrustik]]ke, tervishoidu, eesti keelt, suurtükiteadust ja võimlemist. Esimesed sõjakooli jalaväekursused kestsid 4 kuud ja kursuse eduka lõpetamise järel ülendati [[Kadett (õppur)|kadet]]id [[lipnik]]u auastmesse. Ratsa- ja suurtükiväekursused kujunesid viiekuuliseks. Sõjakooli teise lennu õppekursuse lõpp langes kokku Vabadussõja lõpuga, millest tingitult langes ära kiire ettevalmistamise vajadus ja õppekursust pikendati ühe aastani. Mõlema sõjaaegse lennu klassides lõpetas sõjakooli kokku ligi 400 lipnikku. Aastail 1921-1940 lõpetas sõjakooli kokku alla 1000 [[kaadriohvitser]]i. Aspirantideüksustes lõpetas sõjakooli aastail 1923–1940 22 lennus ligi 4000 erineva väeliigilise ettevalmistusega [[reservohvitser]]i.
{{Infokast ülikool
| nimi = Vabariigi Sõjakool
62. rida ⟶ 178. rida:
| pikkuskoordinaat =
}}
1921. aastal muudeti õppetöö Sõjakoolis kolmeaastaseks ja kolmeklassiliseks: üldklass, I eriklass ja II eriklass. Üldklassi võeti kuueklassilise haridusega noormehi, kellele õpetati peale sõjaliste õppeainete ka [[gümnaasium]]iaineid. Keskharidusega noormehi võeti I eriklassi, II eriklass kujutas endast [[reservohvitser]]ide kursust.
184. rida ⟶ 298. rida:
2010. aastal tehti [[üleminekuhindamine]], mil hinnati [[kõrgkool]]e üle terve Eesti, et vähendada õppekavade/erialade dubleerimist ja hinnata kõrgkoolide jätkusuutlikkust. KVÜÕA sai kõikidele õppekavadele positiivse hinnangu ja õiguse tegutseda kõrgharidust (sh rakenduskõrgharidus ja magistriõpe) andva [[õppeasutus]]ena.
==Vaata ka==
| |||