Vene-Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P →1558 |
||
55. rida:
Vene väed aga tungisid Liivimaale kahes osas, üks osa Narva ja teine osa Pihkva suunalt, [[11. mai]]l [[Narva piiramine (1558)|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]], [[Pihkva]] suunast Liivimaale tunginud väed [[Pihkva vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel tungisid Tartu piiskopkonda ning [[Vastseliina piiramine (1558)|venelaste kätte langes]] [[1. juuli]]l [[Vastseliina piiskopilinnus]], mille järel ordu ja piiskopiväed taganesid Kirumpäält Tartusse. Esialgsete kergete sõjaliste võitude järel polnud [[Moskva tsaar]] enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi ning [[Moskva]]s asunud [[saadik]]ud, kogutud summaga 60 000 [[taaler|taalrit]], saadeti tagasi Liivimaale<ref>Tartu bürgermeister (1558) [[Detmer Meyer]]i väimees [[Franz Nyenstede]] [[memuaarid]]. Franz Nyenstädt's Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften</ref>.
Vene väed aga jätkasid pealetungi ning vallutasid [[Kirumpää piiskopilinnus]]e, mille järel orduväed [[Wilhelm Fürstenberg]]iga taganesid [[Valga (Liivimaa)|Valga]] piirkonda ja lahkusid Tartu alt, jättes Tartu kaitsele ainult Tartu linna kaitsjad. Vene väed jätkasid [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vallutamist ning pärast [[Tartu piiramine (1558)|Tartu piiramist]] ja alistumist [[18. juuli]]l <ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469–477]</ref>, oli Šuiski Moskva tsaari võimu alla läinud alade asevalitseja (namestnik).<ref>''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk.483]</ref>.
1558. aasta augustiks olid Vene vägede poolt vallutatud ka [[Kirde-Eesti|kirde-]] ja [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategevuse ajaks. Liivimaalaste vastupanu nõrgendamist soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks).
| |||