Grotenhielm: erinevus redaktsioonide vahel

Grotenhielmi suguvõsa kandis alguses perekonnanime '''Grote'''. Nende päritolu on jäänud ebaselgeks. Esimesi teateid suguvõsa kohta on aastast [[1574]], mil [[Liivimaa]]l on nimetatud [[Suntaži mõis|Suntaži]] mõisavalitsejat Baldwin (Baldewin) Grotet.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 500.</ref> Sel aastal [[lään]]istas Suntaži omanik [[Jakob Meck|Jakob von Meck]] talle Suntaži lossialal all-läänina (''After-Lehen'') maatüki, mis sai hiljem tema järgi nimeks [[Vecbaldiņi mõis|Vecbaldiņi]].<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. – Jahrbuch für Geneologie, Heraldik und Sphragistik 1896. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1898, lk 74.</ref> Suntaži mõisaomanikud kinnitasid selle valduse omandiõigust hiljem korduvalt.<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. – Jahrbuch für Geneologie, Heraldik und Sphragistik 1896. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1898, lk 75.</ref> [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas Baldwini pojale Peter Grotele (1572−enne 1651) [[1625]]. aastal [[Pärnumaa]]l maavalduse, kuhu rajati [[Roodi mõis]].<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 308.</ref> Sellest sai suguvõsa peamine valdus kuni XIX sajandi alguseni. Tema poeg [[rittmeister]] Adam Friedrich Grote (1618−hukkus lahingus 1657) tõsteti [[1653]]. aastal Rootsi aadliseisusse ja ta sai perekonnanimeks '''Grotenhielm'''; [[Rootsi rüütelkond]]a teda siiski ei immatrikuleeritud.<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 95.</ref> Rootsi aja lõpul kaotasid nad oma maavaldused [[Mõisate reduktsioon|reduktsiooni]] käigus, kuid said need Vene võimu kehtestamise järel tagasi.

 

[[File:Гротенгельм.jpg|pisi|left|150px|Kindralleitnant Magnus Johann von Grotenhielm (1789−1867)]]

[[File:Bm04100am.jpg|pisi|Depkini poolmõis. Kindral Alexander Eduard Magnus von Grotenhielmi (1831−1899) omand]]

Mitmed suguvõsa liikmed tegid uue võimu teenistuses väljapaistvat karjääri. [[Georg Friedrich von Grotenhielm]] (1721−1798) teenis Venemaa sõjaväeteenistuses välja [[Kindral en chef|täiskindrali]] aukraadi. 1779−1783 oli ta [[Eestimaa kubermang]]u viitsekuberner ja seejärel 1783−1786 Tallinna asehaldurkonna kuberner, kellena hoolitses [[Asehalduskord|asehalduskorralduse]] kehtestamise eest.<ref>Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 265.</ref> Tema norem vend [[Friedrich von Grotenhielm|Joachim Friedrich von Grotenhielm]] (1731−1806) ülendati kindralmajoriks ja oli [[Püha Georgi orden|Püha Georgi]] IV klassi ordeni kavaler. Tartu ülikoolis sõjateadust õppinud [[Magnus von Grotenhielm|Magnus Johann von Grotenhielm]] (1789−1867) oli mitme väeosa komandöriks, tõusis kindralleitnandiks ning teda autasustati Püha Georgi ordeni IV ja III klassiga. Kindralleitnandi auastmeni jõudis ka tema vend [[Alexander von Grotenhielm|Alexander Eduard Magnus von Grotenhielm]] (1831−1899). Ta oli ühtlasi viimane suguvõsa liige, kes jäi seotuks Läänemereprovintsidega.

 

==Grotenhielmid rüütelkonna matriklis==

*[[Alexander von Grotenhielm|Alexander Eduard Magnus von Grotenhielm]] (1831−1899), kindralleitnant, pataljoni- ja brigaadikomandör, Otšakovi komandant

*[[Georg Magnus von Grotenhielm]] (1884−1930), polkovnik, roodu- ja pataljonikomandör

 

==Grotenhielmi suguvõsa mõisavaldused==