Vikipeedia

Velikije Luki operatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
26. rida:
== Velikije Luki operatsioonis kaasatud üksused ==
<table><tr valign=top><td>
===Saksa poolel: [[Väegrupp Mitte]]===
 
*[[Väegrupp Mitte]]
36. rida:
******3 jalaväerügementi, 2 patareid [[StuG III]] ründesuurtükke, 2 patareid kahurväge ja 1 raketipatarei
*****[[277. Jalaväerügement]] ([[ooberstleitnant]] [[parun]] [[Eduard von Sass]]) ([[garnison]]i ülem)
*****3. Suusapataljonsuusapataljon
*****336. [[Julgestuspataljonjulgestuspataljon]] (garnison)
*****Patarei 210 mm ''[[Nebelwerfer]]'' raketiheitjaid.
*'''Operatsioon "[[Operatsioon Totila]]" Vabastusjõud'''
**[[11. Soomusdiviissoomusdiviis]]i II Rügement (3 tanki [[PzKpfw II]], 2 [[PzKpfw III]] "kurz", 28 Pz.III "lange", 3 [[Panzer IV|PzKW IV]] "kurz" and 1 juhttank)
*** 2 tankipataljoni/[[331. Jalaväediviis]]
**[[8. Soomusdiviissoomusdiviis]] (14 [[Panzer 38(t)|PzKW 38t]], 1 juhttank)
**[[20. Motoriseeritudmotoriseeritud jalaväediviis]]
***197. Kuulipildujapataljonkuulipildujapataljon)
***358. Jalaväepataljonjalaväepataljon/[[205. Jalaväediviis]]
**[[3. Mägiküttidemägiküttide diviis]] ''Gebirgsjäger''([[Novosokolniki]] lähedal 83. Jalaväediviisi tiival,
**[[291. Jalaväediviisjalaväediviis]]
<td>
 
===Nõukogude poolel: [[Kalinini rinne]]===
*[[Kalinini rinne]], juhataja ([[Maksim Purkajev]]).
*[[3. löögiarmee]] (kindralleitnant Galitski)
56. rida:
***[[7. Eesti Laskurdiviis]] (polkovnik [[August Vassil]])
***[[249. Eesti Laskurdiviis]] (polkovnik [[Johan Lombak]])
**[[5. kaardiväe Laskurkorpuslaskurkorpus]] (kindralpolkovnik Beloborodov)
***[[357. laskurdiviis]] (polkovnik [[Aleksandr Kronik]])
***[[257. laskurdiviis]] (polkovnik [[Anatoli Djakonov]])
**[[2. Mehhaniseeritudmehhaniseeritud korpus]](kindralpolkovnik [[Ivan Kortšagin]])
***47. Motoriseeritudmotoriseeritud laskurbrigaad (polkovnik Dremov)
**13. üksik tankitõrjepolk (alampolkovnik Galkin), üksus varustatud tankidega [[KV-1]]
**34. üksik tankipolk (alampolkovnik Bogdanov), üksus varustatud tankidega [[T-34]]
**38. üksik tankipolk (alampolkovnik Železnjov, alates 30.12.42 alampolkovnik Hubajev), üksus varustatud tankidega [[T-34]]
*[[Kauglennuvägi]]
**3. Kauglennuväeeskadrillkauglennuväeeskadrill (polkovnik Juhhanov)
**17. Kauglennuväeeskadrillkauglennuväeeskadrill (lennuväe kindralmajor Loginov)
**222. Kauglennuväeeskadrillkauglennuväeeskadrill (polkovnik Titov)
</table>
[[Image:OEF-map-3.jpg|thumb|250px|right|German relief attempts. (Notice that the order of battle given on this 1952 map is not accurate.)]]
 
<!--
!-->
 
== Lahingust ==
[[File:OEF-map-2.jpg|pisi|Situatsioon 15. detsembril, peale Velikije Luki sissepiiramist Punaarmee poolt]]
24. novembril alustasid [[Punaarmee]] [[3. löögiarmee]] üksused (7 jalaväediviisi, 1 jalaväebrigaad, 3 tanki- ja 3 mehhaniseeritud brigaadi – kokku 86 000 – 95 000 meest, 2135 suurtükki ja miinipildujat, 390 tanki) rünnakuid 50 kilomeetri laiusel rindel. [[30. november]] kohtusid põhjast ja lõunast ründavad Nõukogude väeüksused linnast lääne pool. Velikije Lukisse jäi erinevatel andmeil kotti 7–10 tuhat sakslast. Detsembri alguseks olid venelased jõudnud [[Novosokolniki]] linnani ja lõiganud läbi strateegiliselt tähtsa raudteeliiniraudteesõlm [[Moskva–Riia raudtee|Moskva–Riia]] ja [[Peterburi–Kiievi raudtee]] raudteeliinil, mis ühendas [[väegrupp Nord|väegrupp Nordi]] ja [[väegrupp Mitte]]t. Kiiruga kohale toodud reservide najal läksid sakslased detsembri alguses vastupealetungile ja surusid venelasedPunaarmee Novosokolniku juurest tagasi ning taastasid raudteeühenduse. Tuginedes 1942. aasta talve [[Holmi kott|Holmi]] ja [[Demjanski kott]]ide kogemusele, keelas [[Adolf Hitler]] linna garnisonil kategooriliselt igasuguse väljamurdmise ja andis käsu oodata vabastamist väljastpoolt. ▼
 
Alates [[9. detsember|9. detsembrist]] osales lahingus [[8. Eesti Laskurkorpus]]. Käreda pakase käes võidelnud eesti ja vene diviisid murdsid linnas kindlustunud Saksa vägede vastupanu. Et vältida sakslaste pääsemist, alustasid 3. löögiarmee üksused Velikije Luki koti likvideerimiseks 13. detsembril linna ründamist. Garnison kaitses rasketes tingimustes ennast meeleheitlikult. 30. detsembriks õnnestus Nõukogude vägedel linna kaitsvad jõud kaheks lõigata. [[Lovati jõgi|Lovati jõe]] läänekaldal jäi sakslaste kätte kohalik [[Kreml]], idakaldal raudteejaama piirkond.
▲24. novembril alustasid [[Punaarmee]] 3. löögiarmee üksused (7 jalaväediviisi, 1 jalaväebrigaad, 3 tanki- ja 3 mehhaniseeritud brigaadi – kokku 86 000 – 95 000 meest, 2135 suurtükki ja miinipildujat, 390 tanki) rünnakuid 50 kilomeetri laiusel rindel. [[30. november]] kohtusid põhjast ja lõunast ründavad Nõukogude väeüksused linnast lääne pool. Velikije Lukisse jäi erinevatel andmeil kotti 7–10 tuhat sakslast. Detsembri alguseks olid venelased jõudnud [[Novosokolniki]] linnani ja lõiganud läbi strateegiliselt tähtsa raudteeliini, mis ühendas [[väegrupp Nord|väegrupp Nordi]] ja [[väegrupp Mitte]]t. Kiiruga kohale toodud reservide najal läksid sakslased detsembri alguses vastupealetungile ja surusid venelased Novosokolniku juurest tagasi ning taastasid raudteeühenduse. Tuginedes 1942. aasta talve [[Holmi kott|Holmi]] ja [[Demjanski kott]]ide kogemusele, keelas [[Adolf Hitler]] linna garnisonil kategooriliselt igasuguse väljamurdmise ja andis käsu oodata vabastamist väljastpoolt.
[[Image:OEF-map-3.jpg|thumb|right|Situatsioon 15. jaanuaril, NB vägede asetus kaardil on ebatäpne]]
Samal ajal toimus Velikije Luki linna lähedal [[Alekseikovo küla]] lahingutes 21. ja 22. detsembril [[249. Eesti Laskurdiviis]]i [[921. Laskurpolk|921. polgu]] ja [[925. Laskurpolk|925. polgu]] sõjameeste suurim vangilangemine või massiline vabatahtlik nõukogude poolelt sakslaste poolele ülejooks, millega [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti Laskurkorpus]] kaotas täielikult usaldusväärsuse ja edaspidi enne 1944. aasta sügist, selle jalaväeüksuseid enam lahingusse ei saadetudki. Kokku kaotas Eesti laskurkorpus lahingus koos langenute, haavatute, teadmata kadunute, vangilangenute ja ülejooksnute näol üle 16 000 sõduri. Hukkunute arv jäi 6600 kanti, mis oli umbes 40 protsenti kaotuste koguarvust. Ülejooksikute täpne arv pole teada, arvatakse, et ülejooksnuid ja vangi langenuid oli üle 2000<ref>[https://arvamus.postimees.ee/4456351/peeter-kaasik-eesti-poisid-tulge-ule-saate-kohud-tais-ja-jouluks-koju-velikije-luki-all-ulejooksnute-saatusest?_ga=2.96797911.916540184.1522519687-2000454852.1511640810 Postimees 31. märts 2018, Peeter Kaasik - Peeter Kaasik: «Eesti poisid, tulge üle! Saate kõhud täis ja jõuluks koju!» – Velikije Luki all ülejooksnute saatusest]</ref>. Velikije Luki linna [[garnison]] alistus [[16. jaanuar]] [[1943]]. ▼
 
Pärast linna vallutamist langes sadu ülejooksnuid mehi Punaarmee kätte ning neid käsitleti kodumaa reeturitena ja anti [[tribunal]]i alla. Väiksem osa mehi lasti tribunali otsusega kohe maha, kuid suurem osa saadeti Punaarmee trahviüksustesse, kus ellujäämise võimalused polnud oluliselt suuremad. ▼
===Operatsioon Totila===
Ajavahemikul 4. jaanuarist 1943 kuni 14. jaanuarini tegid Saksa väed ebaõnnestunud katse Velikije Luki vägede piiramisrõnga läbimurdmiseks.
Saksa vägede katsed linna sissepiiratuid päästa kestsid kuni jaanuari keskpaigani, kuid 3. löögiarmee tugev vastupanu ja suurte kaotuste tõttu need ei õnnestunud. Linna poole edelast tunginud saksa väed jõudsid garnisonist vaid 3-4 kilomeetri kauguseni. Siiski õnnestus 5. [[mägikütipataljon]]ist moodustatud võitlusgrupp 8 tanki ja soomusmasina toel jõuda ümberpiiratuteni.
 
Et vältida sakslaste pääsemist, alustasid 3. löögiarmee üksused Velikije Luki koti likvideerimiseks 13. detsembril linna ründamist. Garnison kaitses rasketes tingimustes ennast meeleheitlikult. 30. detsembriks õnnestus Nõukogude vägedel linna kaitsvad jõud kaheks lõigata. [[Lovati jõgi|Lovati jõe]] läänekaldal jäi sakslaste kätte kohalik [[Kreml]], idakaldal raudteejaama piirkond. Ööl vastu 16. jaanuari teostas Saksa vägede mõnesajameheline Kremli grupeering läbimurde lääne suunas ja raskete kaotuste hinnaga jõudsid 186 meest omadeni. Sama päeva hommikul vallutasid venelased Kremli, raudteejaama grupp alistus lõplikult 16. jaanuaril kell 15.30. Velikije Luki linna [[garnison]] alistus [[16. jaanuar]] [[1943]]. Pärast Velikije Luki langemist suunas 3. löögiarmee juhatus kõik jõud välisrindele ja 16.–20. jaanuari lahingutega suruti sakslaste ründekiil tagasi.
 
Alates [[9. detsember|9. detsembrist]] osales lahingus [[8. Eesti Laskurkorpus]]. Käreda pakase käes võidelnud eesti ja vene diviisid murdsid linnas kindlustunud Saksa vägede vastupanu.
 
▲Samal ajal toimus Velikije Luki linna lähedal [[Alekseikovo küla]] lahingutes 21. ja 22. detsembril [[249. Eesti Laskurdiviis]]i [[921. Laskurpolk|921. polgu]] ja [[925. Laskurpolk|925. polgu]] sõjameeste suurim vangilangemine või massiline vabatahtlik nõukogude poolelt sakslaste poolele ülejooks, millega [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti Laskurkorpus]] kaotas täielikult usaldusväärsuse ja edaspidi enne 1944. aasta sügist, selle jalaväeüksuseid enam lahingusse ei saadetudki. Kokku kaotas Eesti laskurkorpus lahingus koos langenute, haavatute, teadmata kadunute, vangilangenute ja ülejooksnute näol üle 16 000 sõduri. Hukkunute arv jäi 6600 kanti, mis oli umbes 40 protsenti kaotuste koguarvust. Ülejooksikute täpne arv pole teada, arvatakse, et ülejooksnuid ja vangi langenuid oli üle 2000<ref>[https://arvamus.postimees.ee/4456351/peeter-kaasik-eesti-poisid-tulge-ule-saate-kohud-tais-ja-jouluks-koju-velikije-luki-all-ulejooksnute-saatusest?_ga=2.96797911.916540184.1522519687-2000454852.1511640810 Postimees 31. märts 2018, Peeter Kaasik - Peeter Kaasik: «Eesti poisid, tulge üle! Saate kõhud täis ja jõuluks koju!» – Velikije Luki all ülejooksnute saatusest]</ref>. Velikije Luki linna [[garnison]] alistus [[16. jaanuar]] [[1943]].
 
▲Pärast linna vallutamist langes sadu ülejooksnuid mehi Punaarmee kätte ning neid käsitleti kodumaa reeturitena ja anti [[tribunal]]i alla. Väiksem osa mehi lasti tribunali otsusega kohe maha, kuid suurem osa saadeti Punaarmee trahviüksustesse, kus ellujäämise võimalused polnud oluliselt suuremad.
 
===Mälestuse jäädvustamine===
[[File:Velikit Luki stella1.JPG|pisi|left]]
Linna vabastajate mälestussamba on kavandanud eesti arhitekt [[Mart Port]].
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Velikije_Luki_operatsioon"