Isemajandava Eesti ettepanek: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Nelja mehe ettepanek Edasi leheküljel.jpg|pisi|Ettepanek ajalehes Edasi]]

 

Ettepaneku väljatöötamine algas tollase [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] arengustsenaariumidega tegeleva osakonna juhataja Edgar Savisaare initsiatiivil. Initsiatiiv toetus [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe [[Nikolai Rõžkov]]i vihjele vajadusest genereerida üldises [[perestroika]] tuhinas ideid majanduse juhtimise parandamiseks. Rõžkov käis Tallinnas 19. detsembril 1986 avamas [[Muuga sadam|Tallinna Uussadamat]], mis oli Nõukogude Liidu Euroopasse suunduvale naftaekspordile eluliselt vajalik. Rõžkov oli NSV Liidu majandusliku olukorra võimaluste suhtes äärmiselt pessimistlik ning innustas Eesti seltsimehi, et need pakuksid midagi põhimõtteliselt uut üleliidulise majanduselu korraldamiseks. [[Karl Vaino]] aga teatas mõne aja pärast [[Moskva]]sse, et Eestis pole sellist teadlaste kaadrit, kes suudaks midagi konstruktiivset välja pakkuda.

Sellele reageeris Savisaar ning kutsus 18. augustil 1987 kella 10-ks Plaanikomiteesse grupi tollaseid nimekaid noorema generatsiooni teadlasi. Vaja olevat arutada, milliseid ettepanekuid majanduselu korrastamiseks võiks Eesti Moskvast tulnud käsu peale või soovituse kohaselt välja pakkuda, et leevendada räiget stagnatsiooni ja üle poole sajandi toiminud [[liiduvabariik]]ide ekspluateerimist NSV Liidu keskvõimu poolt. Vaja olevat rahvusvabariikidele suuremat majanduslikku enesemääramise õigust.

 

 

Arutelu juhtis Savisaar. Ettepaneku koostamine käivitus [[ajurünnak]]u korras. Kahetunniline mõttevahetus olevat olnud elav, kus vabameelseid ideid laekus seinast seina. Jutt keerles selle ümber, kuidas saada [[Kreml]]ilt kätte õigus ise otsustada oma majandusasjade üle. Üldiselt idealiseeriti perestroika ideoloogiat. Tulemusenaks oli, et otsustati genereerida ettepanek, mis üdini muudab Eesti NSV-s kehtivat majandusmehhanismi.

 

Ettepaneku lõppteksti väljatöötamiseks moodustati sektsioonid ja nende vahel jaotati temaatika. Lepiti kokku, et septembri alguseks esitatakse need Savisaarele. Ivi Proos tegi lindistuste alusel arutelust põhjaliku kokkuvõtte, mis jagati igale osavõtnule. Kross ja Leimann tegid ettepanekuid Eesti NSV rahvamajanduse juhtimise ümberkorraldamiseks. Made ülesandeks oli esitada seisukohti, mis on vajalikud rahvusvahelise turumajanduse aspektide juurutamiseks, vaba ettevõtluse finants-majanduslikuks funktsioneerimiseks. Raig tegeles liiduvabariikide vaheliste majandussuhete väljatöötamisega. Pärast esimest kohtumist loobusid osalemast Kaarepere ja Lugus. Leimann oli seotud põhitöökoha tööülesannetega.

 

Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]] oli otsekohe valmis artiklit avaldama. Käiku läks Rahva Hääle blanketile ümber löödud trükivalmis tekst. Originaalkäsikirjal on Rahva Hääle nimi maha tõmmatud ning Edasi käsitsi asemele kirjutatud. Peale on löödud 25. septembri kuupäeva kandev laekumist tähistav Edasi tempel. Tekst kandis numbrit 5447 ning Mart Kadastik oli kirjutanud pealdisesse resolutsiooni "Palun mitte keeleliselt parandada!" ja korralduse "Täna!". Tekstis on küll Kadastiku enda käega tehtud kergeid redaktsioonilisi parandusi. See tekst löödi veel kord masinal ümber ja alles selle käigus võttis pealkiri lõpliku kuju, milleks oli "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele!".  

 

 

:1. Majanduse juhtimise ja planeerimise aluseks on väärtusseaduse arvestamine ja kaubalis-rahalised suhted.

:8. Tööjõu liikumist isemajandamisele üle läinud liiduvabariigi ja teiste NSV Liidu osade vahel reguleeritakse tööjõu ratsionaalse kasutamise erirežiimiga. 

:9.  Juhtimine rajatakse majanduslike meetodite ja ettevõtete iseseisvusele. Ametkonnad, mis pole seotud majanduse üldise arengustrateegia kavandamise ja elluviimisega, likvideeritakse. Plaaniorganid tegelevad ainult üldiste proportsioonide perspektiivse planeerimisega.

 

Ettepanekust kujunes kiiresti eestlaste perestroika rüpes pead tõstvale legaalsele opositsioonile ideoloogiline ja teoreetiline nurgakivi. Nelja mehe ettepanek ärritas okupatsioonivõimu, kuid innustas eestlasi laulvale revolutsioonile. Ettepanek oli rüütatud NSV Liidus põlatud [[turumajandus]]e põhimõtete rüüsse ja juhtis avalikult tähelepanu sotsialistliku majandamise lollustele. Anti kõigile arusaadav signaal, et eestlased kavatsevad hakata ise oma maal asju ajama. Ka mitmed liiduvabariigid said ettepanekust üheselt aru, nagu ka Kremli institutsioonid, kes üritasid esialgu ettepanekut maha vaikida, kuid hiljem hakkasid manööverdama ja ettepaneku eesmärke tõlgendama. Autorid ei pidanud vajalikus põhjendada, kuidas on võimalik ühe tsentraalselt juhitud majandussüsteemi sees viljeleda vabaturu põhimõtetest lähtuvat majandust. Mõnda aega oli see, nn "ühe suure katla nurgas rammusama supi keetmise" esiletoomine peamiseks argumendiks ettepaneku kritiseerijate käes, mis sisuliselt oli ju igati tõepärane pretensioon, kuid üldises poliitilises kontekstis ei äratanud laiemat tähelepanu.

Pärast [[Loomeliitude ühispleenum]]it alustasid eestlased 1988. aasta suvel isemajandamise-alast rünnakut Moskvale. Eesti delegatsioon sai [[NLKP XIX konverents]]ile sõites aktiivselt perestroikaprotsessi sulandunud Eesti põlisrahvalt ülesande tutvustada Nõukogude Liidu juhtivatele kommunistidele ja parteilastele konverentsil osalejatele regionaalse isemajandamise ideed. [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees]] Nikolai Rõžkov oli nüüd eestlaste ideele vastu. [[Mihhail Gorbatšov]] suhtus aga ettepanekusse tolerantselt. Lõpuks õnnestuski Eesti NSV delegatsioonil isemajandamise küsimus rahvussuhete resolutsiooni sisse manööverdada. Moskvas sündis tekst, mis muu hulgas ütles: "Üks keskseid ülesandeid on luua tingimused regioonide suuremaks iseseisvuseks [...] Tähelepanu väärib idee, mis näeb ette vabariikide ja regioonide ülemineku isemajandamise põhimõtetele."

 

Isemajandamise ettepanekut asus aktiivselt toetama Eesti avalikkus. [[Rahvarinne]] pani selle oma ideoloogia nurgakiviks. Läti, Leedu, Ukraina, Armeenia iseseisvumismeelsed rahvuslased juhindusid samuti eestlaste ettepanekust, nagu ka siin-seal Venemaal. 1988. aasta alguses võttis Eesti NSV Ministrite Nõukogu vastu otsuse jätkata tööd [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis]] regionaalse isemajandamise skeemi väljatöötamiseks. Kuid hoopis konsultatsioonifirmast [[Mainor]] kujunes nelja mehe ettepanekust lähtunud [[Isemajandav Eesti|Isemajandava Eesti]] (IME) programmi käivitaja ning Rahvarinde vastavate üldpoliitiliste aktsioonide koordineerimise keskus.

 

* [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=51102407/ Terviktekst] Eesti Päevaleht, 26. september 2007

* [http://www.vabaeestisona.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2140:kuulsa-kvarteti-kirjatuekk-artikkel-millest-kasvas-vaelja-vaba-eesti-&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 Kuulsa kvarteti kirjatükk] Vaba Eesti Sõna (Rootsi Eesti Päevalehes ilmunud 5. septembri 2012 artikkel, milles vaadatakse tagasi 25 aasta eest avalikustatud IME programmile).

 

[[Kategooria:Eesti NSV]]