Kareda lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Saarlaste huvipiirkonda kuulus ka Järvamaa. Sealsed ülikud olid esimest korda Riia piiskopi ülemvõimu tunnustanud ja [[kristlus]]e vastu võtta lubanud 1217. aastal, kui riialased koos ristitud latgalite, [[liivlased|liivlaste]] ja [[ugalased|ugalastega]] nende maakonda sõjakäigu tegid. Järvalased taaskinnitasid oma alluvussuhteid piiskopiga 1218. (pärast [[Madisepäeva lahing]]u ajal toimunud mässu) ja 1219. aastal (pärast revalaste toetamist nende Taani-vastases võitluses). Saarlasi ilmselt häiris järvalaste poliitika ja alistumine. Mõnikord, ennekõike vanemas ajalookirjanduses, kus muinaseestlasi nähti sisemiselt ühtse rahvana, on järvalaste ründamise soovi tõlgendatud altruistliku karistusaktsioonina kaaseestlaste sakslastele alistumise eest. Tänapäevaste ajaloolaste seas domineerib aga seisukoht, et rahvusliku ühtsuse ideede 13. sajandisse üle kandmine on ekslik ja Järvamaad oma huvisfääri kuuluvaks lugenud saarlased pidasid silmas isekamaid poliitilisi eesmärke.<ref name="HLK" /><ref name="Vahtre142" /><ref>Marika Mäginame="COr6R" 2011, lk 324–325</ref> [[Liivimaa vanem riimkroonika]] nimetab saarlaste peamiseks ajendiks sõjasaaki.<ref>Liivimaa vanemname="cPUQK" riimkroonika 2003, lk 204</ref>

Otsuse langetamiseks heitsid saarlased liisku, nähes selles jumalate tahte avaldust. Liisk langes järvalastele. 1220. aasta märtsi paiku tungisidki saarlased Järvamaale ja asusid maakonda rüüstama.<ref name="HLKXXIII9>HLK," XXIII 9, lk 205–209</ref> name="HLK" /> Saarlaste väe suuruseks on pakutud kuni tuhat inimest.<ref name="LVR203>Liivimaa" vanem riimkroonika 2003, lk 203</ref>

Samal ajal alustati sõjakäiku ka Riiast eesmärgiga rünnata Harjumaad, ainsat Eestimaa mandriosa piirkonda, kus poldud veel Riia piiskopi või Taani kuninga ülemvõimu tunnistatud. [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]] hertsog [[Albrecht I (Saksimaa)|Alberti]] (Albrechti), Mõõgavendade [[ordumeister]] [[Volquin]]i ja Riia piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Alberti]] venna [[Theoderic de Bekeshovede|Theoderichi]] juhitud sõjavägi, kuhu kuulusid orduvennad, piiskopimehed, liivlased ja latgalid, liikus Liivimaalt [[Sakala]]sse [[Navesti jõgi|Navesti]] äärde, kus nendega liitusid sakalased, ugalased ja järvalased. Edasi läbi [[Nurmekund]]e Harjumaa poole liikus vägi kolmes kolonnis: sakslased koos latgalitega keskel, liivlased vasakul ja eestlased paremal.<ref name="Vahtre142" /><ref name="HLKXXIII9" /> Sõjaväe suuruseks on pakutud umbes 4000 sakslast ja 4000 kohalike rahvaste esindajat.<ref name="LVR203" />

Öösel teele asunud keskmine kolonn märkas pärast päiksetõusu Järvamaa pool tulesid ja suitsusambaid ning suundus sinna. Nad leidsid eest rüüstatud ja põletatud külad ning mõned saarlaste käest pääsenud järvalased. Õhtul tabati neli saarlast, kes olid üht küla süütamas, ja tapeti nad. Edasi liikus sakslaste ja latgalite vägi Kareda küla juurde, kus asus saarlaste kogunemiskoht. Need tulid "karjudes suure häälega ja kilpe tagudes" külast välja ning heitsid esimesena kohale jõudnud latgalite ja väheste sakslaste pihta oma odad. Sellele vastati omakorda odade viskamisega saarlaste pihta. Kuigi saarlased olid sel hetkel arvulises ülekaalus, suutis kristlaste vägi vastu pidada, seades latgalid vasakule ja külmunud lume tõttu kitsal rajal hanereas tulevad sakslased paremale poole.<ref name="Vahtre142" /><ref name="HLKXXIII9" />

Peagi jõudsid kohale ordu ja hertsogi põhijõud ning üheskoos asuti rünnakule. Vastaste väe keskosast tungiti läbi ja saarlasi olevat langenud "nagu heina". Nad löödi tagasi külani, kus hakati põgenema pööranud saarlasi taga ajama. Latgalid liikusid ümber küla ning jälitasid ja tapsid külas sakslaste käest pääsenud saarlasi. Külas langenute arvuks nimetab Henriku kroonika 500 meest ja samapalju olevat neid olnud ka küla ümbruses. Seda on peetud tugevalt liialdatud hinnanguks. Võitjate poolel sai kroonika järgi surma vaid kaks sakslast ja kaks latgalit. Saarlaste sõjasaak võeti endale ja vangistatud järvalaste naised ja lapsed vabastati. Vangist pääsenud naised olevat malkadega tagunud langenud saarlasi ja öelnud: "Löögu sind kristlaste jumal!"<ref name="Vahtre142" /><ref name="HLKXXIII9" />

Pärast lahingut liikusid sakslased ja latgalid edasi Harjumaale, kuhu liivlased ja eestlased juba päev varem olid jõudnud. Maakonnas rüüstati seni, kuni nende juurde ilmusid [[Varbola linnus|varbolaste]] saadikud, kellega sõlmiti rahu tingimusel, et varbolased andsid pantvange ja lubasid end edaspidi ristida lasta. Pärast seda kohtuti Revala taanlaste saadikutega, kes nõudsid pantvange enda kätte, kuna kogu Eestimaa kuulus nende arvates Taani kuningale. Sakslaste juhid kuninga sellist ülemvõimu ei tunnistanud, ent andsid pantvangid siiski üle.<ref name="HLK" /><ref>Sulev Vahtrename="adUXZ" 1990, lk 143</ref>

<ref name="HLK">Henriku Liivimaa kroonika, XXIII, lk 193–211.</ref>

<ref name="Magi328">Marika Mägi 2011, lk 328.</ref>

<ref name="Vahtre142">Sulev Vahtre 1990, lk 142.</ref>

<ref name="bIq4u">Henriku Liivimaa kroonika, XXIV–XXVI.</ref>

* ''Liivimaa vanem riimkroonika. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]], teaduslikult toimetanud [[Enn Tarvel]]. 2003. Värsid 1179–1223.

* ''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae'' (HLK). Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIII 9–10, lk 205–211.

* [[Sulev Vahtre|Vahtre, Sulev]] (1990). ''Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn : [[Olion]], 1990. Lk 141–144.

* [[Marika Mägi|Mägi, Marika]] (2011). ''[https://www.academia.edu/8416333/M%C3%A4gi_M._2011._%C3%96sel_and_the_Danish_kingdom_re-visiting_Henrys_Chronicle_and_the_archaeological_evidence._-_Chrusaiding_and_Chronicle_Writing_on_the_Medieval_Baltic_Frontier_The_Chronicle_of_Henry_of_Livonia_Early_Thirteenth_Century_._Ashgate_Publishing_317_-_341 Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.]''. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad(toim. [[Marek Tamm]], [[Linda Kaljundi]], [[Carsten Selch Jensen]]). 2011Ashgate Pulishing. lk 317-341.

* [[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus|Leimus, Ivar]], [[Linda Kaljundi|Kaljundi, Linda]], [[Heiki Valk|Valk, Heiki]] (2012). ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 49–50.