Redaktsioon: 26. august 2019, kell 20:50 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 475 muudatust →‎Linna kujunemine ja areng ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. august 2019, kell 21:14 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 475 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
27. rida: Enne [[1255]]. aastat kandis linn [[preisi keel\|preisikeelset]] nime '''Twangste'''. Aastatel [[1457]]–[[1945]] oli see Ida-Preisimaa pealinn, kultuuri- ja majanduskeskus ning [[Saksamaa]] põhjapoolseim suurlinn. Selle ametlik nimi oli kuni [[1936]]. aastani '''Königsberg in Preußen''', aastatel 1945–1946 [[kirillitsa]]s '''Кёнигсберг'''. == ~~Königsberg ja~~ Kaliningrad ==▼ Vastaval [[Potsdami konverents]]i otsusele jäi [[Preisimaa]] kirdeosa koos Königsbergiga [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] valdusse. Linn säilitas esialgu oma nime, kuigi juba [[kirillitsa]]s. 1939. aastal oli linnas 370 000 elanikku. 1945. aasta aprillis elas Königsbergis veel u 150 000 inimest. Suurem osa neist suri nälga ja haigustesse või tapeti nõukogude sõdurite poolt, nii et 1945. aasta detsembris oli elus vaid 20 000 linlast. Neid püüti kiiresti "ümber kasvatada", kuid see ei õnnestunud. [[1947]]. aastal küüditati nad Stalini käsul [[Nõukogude okupatsioonitsoon]]i. Kohale pidid jääma vaid vähesed spetsialistid, kes tembeldati nõukogude kodanikeks ning pidid aitama kohalikke ettevõtteid taastada. Algas nõukogude inimeste sissevool. [[1990]]. aastal moodustasid sakslased 0,6% elanikkonnast. Tänapäeval moodustavad [[venelased]] üle 80% linna rahvastikust.▼ [[File:Kaliningrad.jpg\| ~~[[Kaliningrad]]i~~thumb\|left\|Kaliningradi linna ajalooline keskus]]▼ [[File:Kaliningrad 05-2017 img04 Kant Island.jpg\| thumb\|[[Königsberg]]i katedraal. Renoveeriti sõjapurustustest 1994–2005, praegu on seal kirik ja Kaliningradi linna ajaloomuuseum]]▼ [[4. ~~juulil~~juuli]]l [[1946]] nimetati Königsberg nõukogude riigitegelase [[Mihhail Kalinin]]i järgi [[Kaliningrad]]iks. Teatud mõttes nõukogulikuks on see linn jäänud tänapäevani. Kannatada saanud [[Königsbergi ~~lossi~~loss]]i taastamise asemel, ~~käskis uus ''gauleiter'' selle~~see [[1967]]. aastal ~~lammutada~~lammutati. Eemaldatud on kõik saksa riikluse ja kultuuriga seotud monumendid. Keskaegsest Königsbergist oli alles vaid toomkiriku varemed, kuhu on maetud kuulus saksa filosoof [[Immanuel Kant]]. Alles on jäänud ka [[Immanuel Kant]]i [[monument]]. Aastail 1992-1998 [[Königsbergi toomkirik]] taastati Saksamaa abiga.▼ ~~Alles on jäänud [[Immanuel Kant]]i monument.~~ Teatud osa elanikkonnast soovib linna ajaloolise nime taastamist, mida seni on n-ö kõrgemalt poolt tagasi tõrjutud. Kohalik ülikool kannab nüüd nime Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalne Ülikool ning peab end ajaloolise [[Königsbergi ülikool]]i õigusjärglaseks.▼ * Kui Balti-[[Preislased\|Preisi ~~hõimude~~hõimud]]e käest vallutatud alale rajatud Königsbergi elanikkonda assimileerusid ka kohalikud, siis Kaliningradist kohalikud küüditati ning asendati "omadega".▼ * Kui Königsberg (ja kogu [[Ida-Preisimaa]]) oli kahe maailmasõja vahel ära lõigatud oma emamaast [[Poola koridor]]iga, siis Kaliningrad (ja [[Kaliningradi oblast]]) on praegu emamaast eraldatud "Leedu koridoriga".▼ * Kui enne [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] oli Königsberg platsdarm (sõjaline tugipunkt), "tasakaalustamaks [[Poola]] agressiivseid kavatsusi", siis Kaliningrad on praegu [[platsdarm]], "tasakaalustamaks [[NATO]] agressiivseid kavatsusi".▼ [[File:The city center of Kaliningrad.jpg\| thumb\|Kaliningradi linna keskus [[Pregolja]] jõe kallastel]]▼ ==Geograafia==▼ [[Pilt:Pregolya in Kaliningrad.jpg\|pisi\|left\|Pregolja jõgi Kaliningradis]]▼ Kaliningrad paikneb [[Pregolja jõgi\|Pregolja]] (saksa ''Pregel'') [[jõgi\|jõe]] [[suue\|suudme]] lähedal jõe mõlemal kaldal ja saartel.▼ [[21. september\|21. septembril 2004]] toimus Kaliningradi oblastis mitu [[maavärin]]at, mille [[epitsenter]] paiknes linnast 40 kilomeetrit kagu pool umbes 6 km kaugusel [[Primorsk]]ist. Esimene, [[Richteri skaala]] järgi umbes 5-magnituudiline tõuge oli eesti aja järgi kell 14.05 ning teine, 5,4-magnituudine tõuge oli kell 16.32 ja seda oli tunda ka Eestis.▼ ==Kliima==▼ Kaliningradis on üleminekukliima (mereliselt mandrilisele). Kõige külmema kuu, [[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on −1,5 °C ning kõige soojema kuu, [[juuli keskmine õhutemperatuur]] on 18,1 °C. Madalaimaks temperatuuriks fikseeriti −33,3 °C (veebruar [[1956]]) ja kõrgeimaks temperatuuriks 36,5 °C (august [[1992]]). Aasta keskmine õhutemperatuur on 7,9 °C, sademetehulk on 818 mm, õhuniiskus on 79 % ja tuul 2,2 m/s.<ref>[http://pogoda.ru.net/climate/26702.htm Kaliningradi kliima (vene keeles)]</ref>▼ ==Sadamad==▼ Kaliningradis on mitu kauba[[sadam]]at, neist suurima kaubakäibega Kaliningradi Merekaubasadam, mille koosseisus on ka ajalooline elevaator. Sadama(te) edasist arengut takistab sissesõidukanal, mis seab piirangud laevade suurusele ja liiklussagedusele. Kanalis on võimalik korraga vaid ühes suunas liikuda piirkiirusega kuni 9 [[sõlm (kiirusühik)\|sõlme]], mistõttu on eeskätt liinilaevad üle viidud [[Baltiisk]]i sadamasse.▼ Linna merega ühendavas 1901. aastal avatud 43 km pikkuses kanalis on laevatee 50–80 m lai ning 9–10,5 m sügav<ref> Калининградский морской канал. Kaliningrad, 2001 (vene keeles) </ref>.▼ ==Sport==▼ Linna edukaim jalgpalliklubi on [[Kaliningradi Baltika]].▼ ==Linna kujunemine ja areng== [[Pilt:KönigsbergWappen.jpg\|pisi\|Königsbergi ajalooline vapp]] 46. rida ⟶ 76. rida: [[Berliin]]i kõrval oli Königsberg tollal suuruselt teine linn [[Saksamaa]]l. [[Seitsmeaastane sõda\|Seitsmeaastase sõja]] ajal hõivasid linna Vene väed ning see oli nende valduses aastatel [[1758]]–[[1762]]. Linna külastas sel ajal ka [[Jelizaveta Petrovna]]. [[Pilt:Königsberg Castle.jpg\|pisi\|Königsbergi loss, foto 19. sajandi lõpust]]▼ [[1764]], [[1769]] ja [[1775]] laastasid linna tulekahjud. == Königsberg 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel == ▲[[Pilt:Königsberg Castle.jpg\|pisi\|Königsbergi loss, foto 19. sajandi lõpust]] [[1807]]. aastal vallutasid linna lühikeseks ajaks prantslased. 62. rida ⟶ 92. rida: [[Saksa Riik\|Saksa Riigiga]] ühinemine [[1871]]. aastal kutsus esile majandustõusu. Linn kaasajastus, tänavad ja kõnniteed olid sillutatud. Rajati parke ja puiesteid. Linna kasvades tekkis vajadus ühiskondliku transpordi korraldamise vastu. [[1881]]. aastal avati seal esimene „konka“ (hobutramm) ning [[1895]]. aastal ka elektritramm. [[Pilt:Калининградская Синагога.jpg\|thumb\|left\|Aastatel 1894–1896 ehitatud ja rahvussotsialistide ajal lammutatud Uus Sünagoog]]▼ Pärast [[Versailles' rahu]] oli Königsberg eraldatud [[Saksa Riik\|Saksa Riigist]] [[Poola koridor]]i näol. 68. rida ⟶ 98. rida: [[Pilt:Gelände der Deutschen Ostmesse mit dem Haupteingang.jpg\|pisi\|Saksa Idamesside pidamise hooned Königsbergis]] 20. sajandil laienes linn märkimisväärselt, ulatudes väljapoole oma endisi kaitserajatisi. [[1929]]. aastal ehitati uus raudtee peavaksal, palju stiilseid (juugend- ja bauhausi stiilis) büroo- ja eluhooneid ning linnaasumeid. Linna ilme muutmiseks andsid suure panuse kohalikud arhitektid Hans Hopp ja Friedrich Heitmann. Suurt tähelepanu osutati mälestusmärkide ja skulptuuri väikevormide rajamisele, mille loomisele kaasati [[Königsbergi Kunstiakadeemia]] õppejõude ja lõpetanuid. Lossi ümbruses viidi läbi arheoloogilisi uuringuid ja rekonstrueerimisi. ▲[[Pilt:Калининградская Синагога.jpg\|thumb\|Aastatel 1894–1896 ehitatud ja rahvussotsialistide ajal lammutatud Uus Sünagoog]] Aastatel [[1920]]–[[1941]] peeti linnas suuri Idamesse (saksa: ''Ostmesse'') kus peamiseks eksponeerimispaigaks oli imposantne tehnikamaja. Tehnikaimeks peeti [[1926]]. aastal ehitatud raudteesilda (saksa: ''Reichsbahnbrücke''). Königsbergis asusid Idaeuroopa Majandusinstituut (saksa: Institut für osteuropische Wirtschaft), Kaubandus-Tööstuskoda jt. Tootmises domineerisid masinaehitus ja tselluloositööstus. 76. rida ⟶ 105. rida: Rahvussotsialistide võimuletulekul toimunud [[Kristalliöö\|kristalliöödel]] käskis kohalik ''Gauleiter'' (see amet vastas nõukogude oblasti parteikomitee esimese sekretärile) hävitada aastatel 1894–1896 ehitatud arhitektuuriväärtusliku Uue Sünagoogi. [[1944]]. aasta ~~augustis~~[[26. august]]il sai Königsberg, eriti selle kesklinn, kus ei olnud sõjalisi objekte, [[Suurbritannia]] [[Kuninglikud Õhujõud\|Kuninglike Õhujõudude]] operatsiooni "Kättemaks" käigus tugevalt purustatud. Hukkus palju rahulikke elanike, tules hävis vanalinn ja hulk mälestusmärke, loss sai tugevasti kannatada ning peavarjuta jäi ligi 20 000 elanikku. Õhurünnaku tulemusena põles maha ja jäi varemetesse pea kogu Königsbergi kesklinn, sh unikaalne [[Königsbergi vanalinn]] koos kuningalossi, [[Königsbergi toomkirik]]u ja paljude teiste hoonetega. Königsberg [[kapitulatsioon\|kapituleerus]] pärast mõlemapoolset ohvriterikkaid tänavalahinguid [[Punaarmee]]le 9. aprillil [[1945]]. Linna [[anneksioon\|annekteeris]] [[Nõukogude Liit]]. ▲== Königsberg ja Kaliningrad == ▲Vastaval [[Potsdami konverents]]i otsusele jäi [[Preisimaa]] kirdeosa koos Königsbergiga [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] valdusse. Linn säilitas esialgu oma nime, kuigi juba [[kirillitsa]]s. 1939. aastal oli linnas 370 000 elanikku. 1945. aasta aprillis elas Königsbergis veel u 150 000 inimest. Suurem osa neist suri nälga ja haigustesse või tapeti nõukogude sõdurite poolt, nii et 1945. aasta detsembris oli elus vaid 20 000 linlast. Neid püüti kiiresti "ümber kasvatada", kuid see ei õnnestunud. [[1947]]. aastal küüditati nad Stalini käsul [[Nõukogude okupatsioonitsoon]]i. Kohale pidid jääma vaid vähesed spetsialistid, kes tembeldati nõukogude kodanikeks ning pidid aitama kohalikke ettevõtteid taastada. Algas nõukogude inimeste sissevool. [[1990]]. aastal moodustasid sakslased 0,6% elanikkonnast. Tänapäeval moodustavad [[venelased]] üle 80% linna rahvastikust. ▲4. juulil [[1946]] nimetati Königsberg nõukogude riigitegelase [[Mihhail Kalinin]]i järgi [[Kaliningrad]]iks. Teatud mõttes nõukogulikuks on see linn jäänud tänapäevani. Kannatada saanud Königsbergi lossi taastamise asemel käskis uus ''gauleiter'' selle [[1967]]. aastal lammutada. Eemaldatud on kõik saksa riikluse ja kultuuriga seotud monumendid. ▲Alles on jäänud [[Immanuel Kant]]i monument. Teatud osa elanikkonnast soovib linna ajaloolise nime taastamist, mida seni on n-ö kõrgemalt poolt tagasi tõrjutud. Kohalik ülikool kannab nüüd nime Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalne Ülikool ning peab end ajaloolise [[Königsbergi ülikool]]i õigusjärglaseks. ▲* Kui Balti-Preisi hõimude käest vallutatud alale rajatud Königsbergi elanikkonda assimileerusid ka kohalikud, siis Kaliningradist kohalikud küüditati ning asendati "omadega". ▲* Kui Königsberg (ja kogu [[Ida-Preisimaa]]) oli kahe maailmasõja vahel ära lõigatud oma emamaast [[Poola koridor]]iga, siis Kaliningrad (ja [[Kaliningradi oblast]]) on praegu emamaast eraldatud "Leedu koridoriga". ▲* Kui enne [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] oli Königsberg platsdarm (sõjaline tugipunkt), "tasakaalustamaks [[Poola]] agressiivseid kavatsusi", siis Kaliningrad on praegu platsdarm, "tasakaalustamaks [[NATO]] agressiivseid kavatsusi". ~~<gallery>~~ ▲File:Kaliningrad 05-2017 img04 Kant Island.jpg\| [[Königsberg]]i katedraal. Renoveeriti sõjapurustustest 1994–2005, praegu on seal kirik ja Kaliningradi linna ajaloomuuseum ▲File:The city center of Kaliningrad.jpg\| Kaliningradi linna keskus [[Pregolja]] jõe kallastel ▲File:Kaliningrad.jpg\| [[Kaliningrad]]i linna ajalooline keskus ~~</gallery>~~ ▲==Geograafia== ▲[[Pilt:Pregolya in Kaliningrad.jpg\|pisi\|left\|Pregolja jõgi Kaliningradis]] ▲Kaliningrad paikneb [[Pregolja jõgi\|Pregolja]] (saksa ''Pregel'') [[jõgi\|jõe]] [[suue\|suudme]] lähedal jõe mõlemal kaldal ja saartel. ▲[[21. september\|21. septembril 2004]] toimus Kaliningradi oblastis mitu [[maavärin]]at, mille [[epitsenter]] paiknes linnast 40 kilomeetrit kagu pool umbes 6 km kaugusel [[Primorsk]]ist. Esimene, [[Richteri skaala]] järgi umbes 5-magnituudiline tõuge oli eesti aja järgi kell 14.05 ning teine, 5,4-magnituudine tõuge oli kell 16.32 ja seda oli tunda ka Eestis. ▲==Kliima== ▲Kaliningradis on üleminekukliima (mereliselt mandrilisele). Kõige külmema kuu, [[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on −1,5 °C ning kõige soojema kuu, [[juuli keskmine õhutemperatuur]] on 18,1 °C. Madalaimaks temperatuuriks fikseeriti −33,3 °C (veebruar [[1956]]) ja kõrgeimaks temperatuuriks 36,5 °C (august [[1992]]). Aasta keskmine õhutemperatuur on 7,9 °C, sademetehulk on 818 mm, õhuniiskus on 79 % ja tuul 2,2 m/s.<ref>[http://pogoda.ru.net/climate/26702.htm Kaliningradi kliima (vene keeles)]</ref> ▲==Sadamad== ▲Kaliningradis on mitu kauba[[sadam]]at, neist suurima kaubakäibega Kaliningradi Merekaubasadam, mille koosseisus on ka ajalooline elevaator. Sadama(te) edasist arengut takistab sissesõidukanal, mis seab piirangud laevade suurusele ja liiklussagedusele. Kanalis on võimalik korraga vaid ühes suunas liikuda piirkiirusega kuni 9 [[sõlm (kiirusühik)\|sõlme]], mistõttu on eeskätt liinilaevad üle viidud [[Baltiisk]]i sadamasse. ▲Linna merega ühendavas 1901. aastal avatud 43 km pikkuses kanalis on laevatee 50–80 m lai ning 9–10,5 m sügav<ref> Калининградский морской канал. Kaliningrad, 2001 (vene keeles) </ref>. ▲==Sport== ▲Linna edukaim jalgpalliklubi on [[Kaliningradi Baltika]]. ==Königsbergist (Kaliningradist) pärit tuntud isikuid== *[[Immanuel Kant]] ([[1724]]–[[1804]]), [[filosoof]]

Kaliningrad: erinevus redaktsioonide vahel