Redaktsioon: 20. august 2019, kell 23:56 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. august 2019, kell 08:38 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 299 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Mateeria''' (mõnikord ka: ''aine'') mõistet on [[filosoofia]]s traditsiooniliselt kasutatud [[Aristoteles]]e mõistes. Aristoteles nimetab mateeriaks materjali, millest mingi [[substants]] koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks ~~savitelliste~~maja ~~mateeriaks~~mateeria on ~~mineraalid ja päikesevalguse mateeriaks on footonid~~tellised. Mateeriat ei oma mitte kõik substantsid, vaid üksnes [[hülemorfne substants\|hülemorfsed substantsid]]. [[Element (filosoofia)\|Elementide]] mateeria on [[algmateeria]], mida [[tegelikkus\|aktuaalsena]] olemas ei ole. Mateeriale vastandub [[Vorm (filosoofia)\|vorm]], mis substantsi organiseerib ja korrastab. Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama [[aine (füüsika)\|aine]]ga füüsikalises mõttes ning aine omadusi peeti sageli pelgalt [[mõistus]]e abil tunnetatavateks. Kui [[füüsika]]s hakati tegema uusi avastusi [[aine ehitus]]e kohta, siis senised ettekujutused ainest muutusid ning tekkisid vastuolud teadusliku ja filosoofilise aine- ~~(mateeria)mõiste~~ehk mateeriamõiste vahel. Mateeria mõiste uurimine jäi põhiliselt [[füüsikafilosoofia]] tegevusalaks. Tänapäeva füüsikas jaotatakse mateeria kaheks: [[Aine (füüsika)\|aine]] ja [[väli]].<ref>{{Netiviide\|autor=\|url=https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/3/3_6.html\|pealkiri=3.6. AINE JA VÄLI\|väljaanne=\|aeg=\|vaadatud=}}</ref>▼ ~~[[Element (filosoofia)\|Elementide]] mateeria on [[algmateeria]], mida [[tegelikkus]]es olemas ei ole.~~ ~~Mateeriale vastandub [[Vorm (filosoofia)\|vorm]], mis substantsi organiseerib ja korrastab.~~ ▲Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama [[aine (füüsika)\|aine]]ga füüsikalises mõttes ning aine omadusi peeti sageli pelgalt [[mõistus]]e abil tunnetatavateks. Kui [[füüsika]]s hakati tegema uusi avastusi [[aine ehitus]]e kohta, siis senised ettekujutused ainest muutusid ning tekkisid vastuolud teadusliku ja filosoofilise aine- (mateeria)mõiste vahel. Mateeria mõiste uurimine jäi põhiliselt [[füüsikafilosoofia]] tegevusalaks. Kaasaegses füüsikas jaotatakse mateeria kaheks: [[Aine (füüsika)\|aine]] ja [[väli]].<ref>{{Netiviide\|autor=\|url=https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/3/3_6.html\|pealkiri=3.6. AINE JA VÄLI\|väljaanne=\|aeg=\|vaadatud=}}</ref> [[Dialektiline materialism\|Dialektilises materialismis]] on mateeriale omistatud [[iseliikumine]], millega on muudetud traditsioonilist arusaama, et mateeria on passiivne. Mateeriat on sealjuures mõistetud [[objektiivne reaalsus\|objektiivse reaalsusena]], mis on inimesele antud [[meeled\|meelte]] kaudu. Sellisena on mateeria vastandatav [[teadvus]]ele.

Mateeria: erinevus redaktsioonide vahel