Sauna tänav: erinevus redaktsioonide vahel

Esimesed teated Sauna 4 hoone kohta on 1541. aastast, kui linnale kuulunud elamu läks eravaldusesse. Oma tänase üldmahu koos keldri, diele-dornse ning kahe laokorrusega sai maja arvatavasti 15. sajandi esimesel poolel. 18. sajandi alguses liideti majaga mõned loodepoolsed ehitised ja väravahoone ning kinnistu sai hoovipoolsed väljapääsud kolmele tänavale. Ühe elukorruse ja kolme aidakorrusega elamu-aidahoone tüüpilise kitsa fassaadi keskel oli ümarmõikaga astmikportaal ja kaks raidkivipiilaritega kaubaluugiava. Hoone fassaadi on 18. ja 19. sajandil ümber kujundatud. Algsete diele raidraamidega akende asemel on kahel poole portaali suured baroksed aknad. Avade piiretes on kasutatud ka mitmesuguse profiiliga teisases kasutuses raidkive. Tänavajoonel laiaks venitatud dieles on väike võlvitud kamber endise mantelkorstna asemel. Kaheruumilise elamuga liitub hoovil pikk kitsas tagamaja, mille ilmet on hilisemate ümberehitustega tunduvalt muudetud. Kultuurimälestis nr 3078.<ref>{{kultuurimälestis|3078|3078 Elamu-ait Sauna t.4, 15.-18.saj.}}</ref>

 

Sauna tn 6 hoone kohal asus juba [[1364]]. aastal "uus" või selle rajaja, [[raehärra]] [[Hinrik Krowel]]i jäegi ka "Kroweli" nime kandnud üldkasutatav saun. [[1540]]. aastal suletud sauna meenutab tänaseni kasutatusele jäänud tänava nimi. Eravaldusse läinud krunt poolitati [[1604]]. aastal ja hoonestus sellel ehitati kaks sarnast elamut – Sauna t. 6 ja Sauna t. 8. Säilinud Tallinna vanalinnale iseloomulik elamu koos õueansambliga, ehitusaeg on dateeritud 15.-[[19. sajand Eestis|19. sajandisse]]. Kultuurimälestis nr 3079.<ref>{{kultuurimälestis|3079|3079 Elamu hooviansambliga Sauna 6}}</ref>

[[Pilt:Tallinn, elamu Sauna 8, 15.-19.saj (1).jpg|pisi|püsti|left|Elamu Sauna 8]]