Eesti Punase Risti teenetemärk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
väga veider keel
7. rida:
==Ajalugu==
[[Fail:Hans Leesment.jpg|thumb|200px|Kindralmajor [[Hans Leesment]] I järgu ordeni lindiga]]
[[6. august]]il [[1920]]. aastal kehtestas (?) [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] valitsus [[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Rist]]i mälestusmärgi, et autasustada Eesti Punase Risti Seltsi (EPR)) eriteenistusi"[[eriteenistus]]i" (?) omavaid isikuid. Märki haldas EPR juhatus, sellel oli üks klass ja see oli hõbemedal viisnurkse ploki kohale kinnitatud lindil. Esimesed autasud uue sümboolikagausutunnistusega toimusid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise kolmandal aastapäeval - [[23. veebruar]]il [[1921]]. aastal Tunnistus nr 1 anti välja riigivanema [[Konstantin Päts]]i nimele.
 
[[23. märts]]il [[1925]]. aastal otsustas Eesti valitsus muuta Eesti Punase Risti mälestusmärgi määrust, suurendades märgi klasside arvu kolmele: 1. aste - täht, 2. aste - rist, 3. aste - medal. Märgi uue sätte väljatöötamine viibis 1926. aastani.
 
[[1926]]. aastal saatis EPR juhatus valitsusele ettepaneku anda mälestusmärgile "üldise tsiviilkorralduse staatus" (?). Ettepanek võeti vastu ja samal aastal kiideti heaks mälestusmärgi uus põhimäärus, millega antakse sellele "tsiviilkorralduse staatus" (?). Märk jagati viide klassi:
 
* I klass 1. järk (I / 1) - rist paremal õlal laiale paelale ja täht vasakul rinnal
21. rida:
Endine [[1921]]. aasta mälestusmärk võrdsustati reformitud autasu III astmega.
 
Esimesed mälestusmärgid uue põhikirja alusel tehti [[25. november|25. novembril]] [[1926]]. Esiteks omistati kõrgema astme varasema mälestusmärgi omanikele. Tunnistus nr 1 väljastati taas Konstantin Pätsi nimel (kas tõesti tema nimel, mitte näiteks Eesti Punase Risti nimel?), kellele omistati kohe kõrgeim autasu. Sellest ajast peale on Eesti Punase Risti mälestusmärk hakanud tegelikult toimima riikliku autasuna ühiskondlikult kasulike, kultuuriliste ja humanitaarsete teenete eest. Kokku anti aastatel 1926–1936 1733 kõigi klasside tunnusmärki: 1066 Eesti kodanikule, 665 välismaalasele ja 2 asutustele ([[Ameerika Punane Rist]] ja [[Tartu ülikool]])
 
[[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1936]]. aastal arvati Eesti Punase Risti teenetemärk ametlikult riigipreemiate (?) hulka Eesti Vabariigi riiklike autasude seadusega (?) ja see sai tuntuks ordenina (? mine nüüd ikka), võttes noorema koha Eesti ordenite hierarhias (oli tõesti olemas "Eesti ordenite hierarhia"?) Kotkaristi teenetemärgi järel. Järjekord koosnes nüüd 5 klassi ristist ja 3 klassi medalist (kuld, hõbe ja pronks). Mälestusmärgi vanad klassid võrdsustati uutega ja kehtestati 1 uus risti aste ja 2 klassi medalit:
 
 
Eesti liitmine [[NSV Liit]]u [[1940]]. aastal lõpetas eesti "ordenite" olemasolu (ei olnud mingeid "ordeneid", olid teenetemärgid). Pärast Eesti iseseisvuse taastamist [[1991]]. aastal taaselustati Eesti Punase Risti teenetemärk [[5. mai]]l [[1994]]. aasta autasude seadusega, kunagise staatuse vääriliseks tunnistati Eesti inimestele osutatud teenused tervishoiu-, sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas ning inimelude päästmise eest .
 
Pärast restaureerimist koosneb orden 6 klassist: 5 klassi ristist ja 1 medalist. Algselt tehti pronksmedal, kuid [[6. mai]]l [[1995]]. aastal vahetati see hõbeda vastu.