|
| seis =
| osaline1 = [[Moskva tsaaririik]]
| osaline2 = [[Rootsi kuningriik]]
| väejuht1 = suursaadik, vürst [[Ivan Lobanov-Rostovski]]<br>[[duumaaadlik]] [[Ignati Tatištšev]]<br>Saadikuteprikaasi [[djakk]], saatkonna sekretär Družina Petelin
| väejuht2 = Rootsi asehaldur [[Liivimaa]]l ja [[Ingeri]]s, [[vabahärra]] [[Pontus De la Gardie]]<br>kuninglik sõjakomissar Eestimaal, Soome asehaldur, [[Rootsi Riiginõukogu]] liige [[Claes Åkesson Tott]]
| märkused =
}}
'''Pljussa vaherahu''' oli [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel [[10. august]]il [[1583]]. aastal [[Narva jõgi|Narva jõe]] parempoolse lisajõe [[Pljussa jõgi|Pljussa]] suudmessuudme juures sõlmitud [[rahuleping]], mis lõpetas ajutiselt sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel [[Liivi sõda|Liivi sõjas]].
Sõjaline olukord enneEnne rahuläbirääkimiste algust, oli [[Pontus De la Gardie]] oli vallutanud 1580–1582 [[Karjala]]s, [[Karjala kannas]]el: [[Käkisalmi]], [[Schlüsselburg|Schlüsselburgi]]; [[Narva]];ning [[Ingeri]]s: [[IvangorodPähkinälinna]]i, [[PähkinälinnaKaprio]] ja, [[Kingissepp|JamaJaama]], [[KäkisalmiJaanilinn]],a ja [[KoporjeNarva]]. Vene väedvägi olidoli sunnitud Põhja-Eestist lahkuma.
Sõjas [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Leedu suurvürst]]i [[Stefan Batory]]ga , vallutasid [[Rzeczpospolita]] väed [[Pihkva ]] ning tsaar [[Ivan IV]] oli sunnitud sõlmima [[Jam-Zapolski vaherahu]]lepingu Rzeczpospolitaga. ▼
▲Sõjas [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Leedu suurvürst]]i [[Stefan Batory]]ga, vallutasid [[Rzeczpospolita]] väed Pihkva ning tsaar [[Ivan IV]] oli sunnitud sõlmima [[Jam-Zapolski vaherahu]]lepingu Rzeczpospolitaga.
==Vaherahu eelläbirääkimised==
Rahu sõlmimisele eelnesid eelläbirääkimisedläbirääkimised 1583. aasta maikuus, millel lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul.
==Pljussa vaherahuleping, 1583==
Rahuläbirääkimiste tulemused:
*Sõlmitisõlmiti vaherahuleping (vaidlusaluste territooriumite valdusküsimusi lahendada ei suudetud ja lõplikku rahulepingut ei sõlmitud)
*Lepingutlepingut sõjavangide vahetamiseks ei sõlmitud, kuna rootslased nõudsid ühe vangivõetud venelase eest, venelastelt nende poolt 3 vangistatu (soomlaste, rootslaste ja sakslaste) vabastamist. Vangide vabastamise lepingut valmistasid ette [[Oudova]] [[vojevood]] [[Mihhail Golovin]] ja [[Narva asehaldur]] [[Karl Henriksson Horn]].
Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] Moskva tsaaririigilt vallutatud alad:
*[[Eesti]]s ([[Narva]], Jaanilinna ja [[Tartumaa]]),Tartu ning neid ümbritsevad maad
*[[Ingerimaa]]l ([[Kingissepp|Jama]],Jaama [[Koporje]],ja [[Ivangorod]]iKaprio linnad, koosning neid ümbritsevate [[maakond]]adega) jaümbritsevad maad
*[[Karjala]]s ([[Käkisalmi lään]]i (rootsi keeles ''KexholmKexholms län'', vene keeles ''Корельский уезд''), koos [[Käkisalmi linnus]]egae (''Корела''), koosja [[Laadoga järv]]e äärsete maadega.
Moskva tsaaririik säilitas [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmeala, [[Orehhovo maakond|Orehhovo maakonnaga]] ja [[Orešek]]i linnusega (rootsi ''Schlüsselburg'', soome ''Pähkinälinna'') ning piir kulges [[Karjala kannas]]el mööda [[Sestra]] jõge. ▼
▲Moskva tsaaririik säilitas [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmeala , [[Orehhovokoos maakond|Orehhovo maakonnaga]] ja [[Orešek]]iPähkinälinna linnusega (rootsi ''Schlüsselburg'', soome ''Pähkinälinna'') ning piir kulges [[Karjala kannas]]el mööda [[ SestraSiestarjoki|Siestarjoke]] jõge.
Rootsi ja Moskva alade piirijõgi oli [[Ingeri]]s, [[Koporje maakond]]a ja [[Orehhovo maakond]]a eraldav [[Strelna jõgi]]. ▼
▲Rootsi ja Moskva alade piirijõgi oli [[Ingeri]]s , [[Koporje maakond]]a ja [[Orehhovo maakond]]a eraldav [[Strelna jõgi]].
Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid [[1585]]. aastal pikendati [[1590]]. aastani.
Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid [[1585]]. aastal pikendati [[1590]]. aastani. 1590. aastal puhkes jälle sõjategevus Rootsi ja Vene vahel, mille lõpetas 1595. aastal juba lõpliku [[Täyssinä rahu]] sõlmimine.
==Pljussa vaherahuleping, 1585==
1585.Pljussas aastal,pikendati [[28. detsember|28. detsembril]] Pljussas pikendatud vaherahulepingu kohaselt, pikenes1585 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 1583. aastal sõlmitud vaherahu veel 4-ks aastaks, alates [[6. jaanuar]]ist [[1586]] kuni 6. jaanuarini 1590. aastani.
Vaherahuläbirääkimistel osalesid:
*Rootsi: 1. saadik Rootsi asehaldur [[Liivimaa]]l ja [[Ingeri]]s, [[vabahärra]] [[Pontus De la Gardie]]; ning saadikud: Soome asehaldur, [[Rootsi Riiginõukogu]] liige [[Claes Åkesson Tott]] ja Eestimaa sjakomissar [[Claes Bielke]];
*Moskva: [[bojaar]], ja [[Jaroslavl]]i asehaldur, [[vürst]] [[Fjodor Šestunov]]; duumaadlikning duuma-aadlik Ignati Tatištšev.
Rahuläbirääkimiste tulemused:
*Lepitilepiti kokku vaherahu pikendamisegapikendamises veel 4 aastaks.
*Kavandatikavandati 20. juulil 1586. aastaluued uute läbirääkimiste läbiviimine,läbirääkimised rahulepingu sõlmimiseks.
1585. aasta Pljussa vaherahulepingu läbirääkimiste ajal hukkus 5. novembril [[Pontus De la Gardie]] Pljussa jõelt, Narva jõele tulles paadisõidul.
PljussaOn vaherahuarvatud, onet loetudPljussa [[rahuleping]]uks, misvaherahu koos [[1582]]. aastal sõlmitud Moskva–[[Moskva ja Rzeczpospolita]] vahel sõlmitud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga lõpetas [[Liivi sõda|Liivi sõja]].
==Vaata ka==
==Välislingid==
*Шаскольский, И. П., [http://rusmilhist.blogspot.ru/2012/11/blog-post.html Была ли Россия после Ливонской войны отрезана от Балтийского моря?]
[[Kategooria:Rahulepingud]]
[[Kategooria:Liivi sõda]]
| 