Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
181. rida:
 
== 1916 ==
[[Pilt:Royal Irish Rifles ration party Somme July 1916.jpg|pisi|Briti sõdurid [[Somme'i lahing]]us]]
[[Pilt:HMS Queen Mary Jutland.jpg|pisi|[[HMS Queen Mary]] saab tabamuse [[Jüüti merelahing]]us]]
[[Pilt:German troops Riga 1917.jpg|pisi|Saksamaa väed sisenevad [[Riia|Riiga]]]]
===Sõjategevus Läänerindel===
[[1916]]. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]], kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksamaa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli [[Verduni kindlus]]. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. [[21. veebruar]]il alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa [[Verduni lahing|Verduni rindelõigul]] kaitseväe 100 000 mehest 430 000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise.
 
===Idarinne, Brussilovi läbimurre===
[[File:Brusilov offensive.jpg|pisi|left|[[Brussilovi läbimurre]] [[Galiitsia]]s ]]
Maikuus alustas Vene väejuhatus Saksamaa-Venemaa rindel pealetungi, mille käigus pealetungi alustasid Venemaa Põhjarinde, Läänerinde ja Edelarinde väed nn [[Brussilovi läbimurre]]. 22. mail alanud pealetungi käigus vallutasid [[Aleksei Brussilovi]] juhitud väed Ida-[[Galiitsia]] ja [[Bukoviina]] ning rindejoon liikus 550 km lääne suunas. Pealetungi tõrjumiseks pidi Austria-Ungari tooma 6 diviisi ja Saksamaa 11 diviisi Vene rindele ning nõrgendama oma kaitset Läänerindel. Pealetungi tulemusel asus Antandi poolel sõtta [[Rumeenia]].
[[File:EasternFront1916a.jpg|pisi|Sõjategevus 1916. aasta kevadel [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]]]]
 
Maikuus alustas Vene väejuhatus [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Saksamaa-Venemaa rindel]] pealetungi, mille käigus pealetungi alustasid Venemaa Põhjarinde, Läänerinde[[Edelarinne ja(Esimene Edelarindemaailmasõda)|Edelarin]]de väed nn [[Brussilovi läbimurre]]t [[Galiitsia]]s. 22. mail alanud pealetungi käigus vallutasid [[Aleksei Brussilovi]] juhitud väed Ida-[[Galiitsia]] ja [[Bukoviina]] ning rindejoon liikus 550 km lääne suunas. Pealetungi tõrjumiseks pidi Austria-Ungari tooma 6 diviisi ja Saksamaa 11 diviisi Vene rindele ning nõrgendama oma kaitset Läänerindel. Pealetungi tulemusel asus Antandi poolel sõtta [[Rumeenia]].
[[Pilt:Royal Irish Rifles ration party Somme July 1916.jpg|pisi|Briti sõdurid [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerinde]] [[Somme'i lahing]]us]]
[[1. juuli]]l alustasid Prantsuse ja Briti väed [[Somme'i jõgi|Somme'i jõe]] ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel [[tank]]id). Novembri lõpuni kestnud [[Somme'i lahing]]us vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) ainult 180&nbsp;km<sup>2</sup> suurusel alal.
===Itaalia rinne===
195. rida ⟶ 194. rida:
 
===Rumeenia rinne===
[[File:Romanian front.jpg|pisi|Sõjategevus [[Rumeenia rinne|Rumeenia rindel]] 1916–1917]]
Nähes, et Venemaal läheb hästi liitus sõtta (Austria-Ungari vastu) [[27. august]]il [[Rumeenia]], (umbes 250 000 meest) kes pretendeeris [[Transilvaania]]le ja [[Banaat|Banaadile]]. Rumeenia sõjavägi purustati Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lõpus ja Rumeenia sõjaväe riismed suruti vastu Vene vägede vasakut tiiba. [[6. detsember|6. detsembril]] hõivasid Keskriigid [[Bukarest]]i.
===Kaukaasia rinne===
Vene väe jaanuaris alanud pealetung (kaukaasia[[Kaukaasia rindelrinne|Kaukaasia rin]]del) oli edukas: vallutati [[Erzurum]] ja [[Trapezund]].
[[Pilt:HMS Queen Mary Jutland.jpg|pisi|left|[[HMS Queen Mary]] saab tabamuse [[Jüüti merelahing]]us]]
Mesopotaamias [[Kut al-Amara]] juures ümberpiiratud Briti vägi pidi [[28. aprill]]il Türgile alla andma. Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast [[Jüüti merelahing]]ut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille [[31. mai]]l ja 1. juunil pidasid Briti (admiral [[John Rushworth Jellicoe|J. Jellicoe]]) ja Saksa sõjalaevastiku (admiral [[Reinhard Scheer|R. Scheer]]) peajõud.
 
1916. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool ülekaalu, kuid aasta lõpuks oli sõjaline initsiatiiv Antandi käes. Kuigi Keskriigid olid purustanud Rumeenia, ei kompenseerinud see Verduni lahingu kaotamist. Mereblokaadi tõttu kannatasid Keskriigid suuremat toidu-, tooraine- ja küttepuudust kui Antandi riigid. Austria-Ungari oli kurnatud, [[slaavlased|slaavi rahvaste]] vastupanu nende riigis kasvas. Rahva sõjaväsimuse tõttu tegi Saksa valitsus [[12. detsember|12. detsembril]] kõigi Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Antandi riigid lükkasid selle tagasi. 1916. aastaks oli Saksamaa kaotanud kõik oma [[Koloniaalimpeeriumid|kolooniad]].
 
== 1917 ==