Afganistan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
| riiginimi = Afganistani Islamivabariik
| omastav = Afganistani
|
|
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Emblem of Afghanistan.svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = Afghanistan in its region.svg
13. rida ⟶ 14. rida:
| ametlik_keel = [[puštu keel|puštu]], [[dari keel|dari]]
| pealinn = [[Kabul]]
| riigipea_ametinimi =
| riigipea_nimi = [[Ashraf Ghanī]]
| valitsusjuhi_ametinimi =
| valitsusjuhi_nimi = [[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
| pindala = 647500
33. rida ⟶ 34. rida:
}}
'''Afganistan''' ([[puštu keel]]es افغانستان
Tal on ühine piir [[Hiina]], [[Pakistan]]i, [[Iraan]]i, [[Türkmenistan]]i, [[Usbekistan]]i ja [[Tadžikistan]]iga ning teda võib arvata nii [[Kesk-Aasia]], [[Lõuna-Aasia]] kui ka [[Lähis-Ida]] alla.
44. rida ⟶ 45. rida:
==Nimi==
"Afganistan" tähendab '
==Sümbolid ja tähised==
59. rida ⟶ 60. rida:
Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.
==Riik==
===Põhiseadus===
[[2004]]. aastal jõustus uus [[põhiseadus]] ([[2004. aasta Afganistani põhiseadus]]), mis vahetas välja [[1964. aasta Afganistani põhiseadus|1964. aasta põhiseadus]]e, mida polnud tegelikult rakendatud alates monarhia kukutamisest [[1973]].
2002. aastal asutati põhiseaduse kogu [[Lowyah Jirgah]] ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris 2004.
===Riigikord===
Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.
2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.
President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.
President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament [[Rahvuskogu (Afganistan)|Rahvuskogu]].
Rahvuskogu koosneb kahest kojast – [[Vanematekoda|Vanematekojast]] ja [[Rahvakoda|Rahvakojast]]. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast [[2005. aasta Afganistani parlamendivalimised|2005. aasta valimisi]] on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.
Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad [[Lowyah Jirgah]]', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.
Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.
Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus islamiga, kuid ei anna õigusliku alust [[šariaat|šariaadile]].
Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.
===Haldusjaotus===
1. järgu haldusüksus on [[provints (Afganistan)|provints]], mille eesotsas on kuberner (''waali''), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki.
Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse 4 aastaks.
Afganistan koosneb 34 provintsist:
[[Pilt:Afghanistan, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|Afganistani provintsid]]
{|
|-valign="top"
|
*[[Badakhshāni provints]]
*[[Bādghīsi provints]]
*[[Baghlāni provints]]
*[[Balkhi provints]]
*[[Bāmyāni provints]]
*[[Dāykundī provints]]
*[[Farāhi provints]]
*[[Fāryābi provints]]
*[[Ghaznī provints]]
*[[Ghōri provints]]
*[[Helmandi provints]]
*[[Herāti provints]]
|
*[[Jowzjāni provints]]
*[[Kabuli provints]]
*[[Kandahāri provints]]
*[[Kāpīsā provints]]
*[[Khōsti provints]]
*[[Kunari provints]]
*[[Kunduzi provints]]
*[[Laghmāni provints]]
*[[Lōgari provints]]
*[[Nangarhāri provints]]
*[[Nīmrōzi provints]]
*[[Nūristāni provints]]
|
*[[Paktīkā provints]]
*[[Paktiyā provints]]
*[[Panjshayri provints]]
*[[Parvāni provints]]
*[[Samangāni provints]]
*[[Sar-e Puli provints]]
*[[Zābuli provints]]
*[[Takhāri provints]]
*[[Uruzgāni provints]]
*[[Wardaki provints]]
|}
Provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks (''woluswali''). Peale selle on veel 10 ringkonda, mis on loodud [[mudžaheedid]]e või [[Taliban|taliibide]] režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.
Igal [[kohalik omavalitsusüksus|kohalikul omavalitsusüksusel]] on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.
==Loodus==
122. rida ⟶ 204. rida:
====Järved====
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[
Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi.
140. rida ⟶ 222. rida:
Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.
====Veehoidlad ja
[[Pilt:AfghanistanHelmandKajakaiDamm.jpg|pisi|[[
Tähtsad
Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920.–1940. aastatel, vajab enamik põhjalikku remonti.
192. rida ⟶ 274. rida:
==Rahvastik==
[[Pilt:Children of Kabul, Afghanistan.jpg|pisi|püsti|Lapsed Kabuli linnas]]
===Demograafilised näitajad===
====Rahvaarv (miljonites)====
239. rida ⟶ 321. rida:
Afganistani lääneosa asustuse kese on [[Herāt]]i linn.
====Asulastik====
'''Suuremad linnad''' (elanike arv [[1988]]):
*[[Kabul]] 1 424 400 ([[1995]] umbes 2 000 000)
*[[
*[[
*[[
*[[
*[[
*[[
====Asulate loend====
[[Anār Darreh]] - [[Andkhvoy]] - [[Āqchah]] - [[As‘adābād]] - [[
===Ränne===
1970ndatele järgnenud sõdade perioodil lahkus riigist põgenikena umbes kolmandik rahvastikust.
==Majandus==
350. rida ⟶ 353. rida:
===Afganistani sõda===
{{vaata|Afganistani sõda (2001–)}}
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega. 7. oktoobril 2001 alustasid Ameerika Ühendriigid õhurünnakutega kolmele olulisele keskusele Ţālebāni poolt kontrollitaval alal [[Kabul]]ile, [[Kandahār]]ile ja [[Jalālābād]]ile, millele järgnes maavägede interventsioon, millest võtsid ameeriklaste kõrval osa Suurbritannia, Austraalia ja Kanada üksused. Operatsiooni sõjaline faas kestis 2001.a. oktoobrist detsembrini, mille käigus kukutati Talibani režiim ning sunniti põgenema. [[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused. [[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan. Peale võimult kukutamist seadis Ţālebān end sisse [[Pakistan]]is ning moodustas vastupanuliikumise juhtimiseks Afganistanis ''Quetta Shura'' mulla [[Moḩammad ‘Omar]]i juhtimisel.
Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]] üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel. Praegu on seal [[NATO]] jõud [[Kanada]] juhtimisel.
357. rida ⟶ 361. rida:
[[21. märts]]il 2004 langes [[atentaat|atentaadi]] ohvriks Afganistani lennundusminister [[Mirwais Sadeq]]. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist. Aastal [[2004. aasta Afganistani põhiseadus|2004]] sai Afganistan uue [[põhiseadus]]e.
2004. aastal pärast [[Şaddām Ḩusayn]]i kukutamist ilmus Iraagis avalikkuse ette [[Al-Qaida]] (AQ) Iraagi haru
==Kultuur==
[[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s on 2002. aastast [[Jam]]i minarett ja arheoloogiamälestised ning 2003. aastast [[
==Vaata ka==
367. rida ⟶ 371. rida:
*[[Afganistani valitsusjuhtide loend]]
*[[Afganistani jalgpallikoondis]]
*[[
*[[Eesti ja Afganistani suhted]]
*[[Afganistan 2016. aasta suveolümpiamängudel]]
375. rida ⟶ 379. rida:
==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}
{{Commonskat|Afghanistan}}
* [http://www.maaleht.ee/news/fotogalerii/fotod/vaata-pilte-afganistan-labi-politseiniku-kaamera.d?id=24598135 "Vaata pilte: Afganistan läbi politseiniku kaamera"] Maaleht, 17. juuli 2009
* [[Kai Eide]]: [http://www.postimees.ee/?id=150940 "Afganistan aastal 2009 – kas pöördepunkt?"] Postimees, 10. august 2009
* [[Urmas Roosimägi]]: [http://www.postimees.ee/?id=180133 Afganistani vari] Postimees, 27. oktoober 2009
* [[Harri Tiido]]: [http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/harri-tiido-afganistani-rubiku-kuubik-ehk-kuidas-maetakse-miljardeid.d?id=49360339 "Afganistani Rubiku kuubik ehk kuidas maetakse miljardeid"] Eesti Ekspress, 11. juuli 2011
{{Aasiariigid}}
{{koord
[[Kategooria:Riigid]]
|