Erinevus lehekülje "Afganistan" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 896 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
| riiginimi = Afganistani Islamivabariik
| omastav = Afganistani
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = puštu | nimi1 = د افغانستان اسلامي جمهوریت | nimi1_latin = de Afghānistān Islāmī Jumhūrīyat
| omakeelne_nimi_2nimi2_keel = dari | nimi2 = جمهورئ اسلامی افغانستان | nimi2_latin = Jomhūrī-ye Eslāmī-ye Afghānestān
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Emblem of Afghanistan.svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = Afghanistan in its region.svg
| ametlik_keel = [[puštu keel|puštu]], [[dari keel|dari]]
| pealinn = [[Kabul]]
| riigipea_ametinimi = Presidentpresident
| riigipea_nimi = [[Ashraf Ghanī]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Tegevjuhttegevjuht
| valitsusjuhi_nimi = [[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
| pindala = 647500
}}
 
'''Afganistan''' ([[puštu keel]]es افغانستان (''Afghānistān''), [[dari keel]]es افغانستان (''Afghānestān''), ametlikult '''Afganistani Islamivabariik''') on paljurahvuseline [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aasia]] sisemaal. Riigi pealinn on [[Kabul]].
 
Tal on ühine piir [[Hiina]], [[Pakistan]]i, [[Iraan]]i, [[Türkmenistan]]i, [[Usbekistan]]i ja [[Tadžikistan]]iga ning teda võib arvata nii [[Kesk-Aasia]], [[Lõuna-Aasia]] kui ka [[Lähis-Ida]] alla.
 
==Nimi==
"Afganistan" tähendab '[[afgaanid]]eafgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes [[puštud]]e traditsiooniliste alade nimetamiseks.
 
==Sümbolid ja tähised==
 
Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.
 
==Riik==
 
===Põhiseadus===
[[2004]]. aastal jõustus uus [[põhiseadus]] ([[2004. aasta Afganistani põhiseadus]]), mis vahetas välja [[1964. aasta Afganistani põhiseadus|1964. aasta põhiseadus]]e, mida polnud tegelikult rakendatud alates monarhia kukutamisest [[1973]].
 
2002. aastal asutati põhiseaduse kogu [[Lowyah Jirgah]] ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris 2004.
 
===Riigikord===
Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.
 
2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.
 
President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.
 
President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament [[Rahvuskogu (Afganistan)|Rahvuskogu]].
 
Rahvuskogu koosneb kahest kojast – [[Vanematekoda|Vanematekojast]] ja [[Rahvakoda|Rahvakojast]]. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast [[2005. aasta Afganistani parlamendivalimised|2005. aasta valimisi]] on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.
 
Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad [[Lowyah Jirgah]]', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.
 
Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.
 
Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus islamiga, kuid ei anna õigusliku alust [[šariaat|šariaadile]].
 
Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.
 
===Haldusjaotus===
 
1. järgu haldusüksus on [[provints (Afganistan)|provints]], mille eesotsas on kuberner (''waali''), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki.
 
Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse 4 aastaks.
 
Afganistan koosneb 34 provintsist:
 
[[Pilt:Afghanistan, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|Afganistani provintsid]]
 
{|
|-valign="top"
|
*[[Badakhshāni provints]]
*[[Bādghīsi provints]]
*[[Baghlāni provints]]
*[[Balkhi provints]]
*[[Bāmyāni provints]]
*[[Dāykundī provints]]
*[[Farāhi provints]]
*[[Fāryābi provints]]
*[[Ghaznī provints]]
*[[Ghōri provints]]
*[[Helmandi provints]]
*[[Herāti provints]]
|
*[[Jowzjāni provints]]
*[[Kabuli provints]]
*[[Kandahāri provints]]
*[[Kāpīsā provints]]
*[[Khōsti provints]]
*[[Kunari provints]]
*[[Kunduzi provints]]
*[[Laghmāni provints]]
*[[Lōgari provints]]
*[[Nangarhāri provints]]
*[[Nīmrōzi provints]]
*[[Nūristāni provints]]
|
*[[Paktīkā provints]]
*[[Paktiyā provints]]
*[[Panjshayri provints]]
*[[Parvāni provints]]
*[[Samangāni provints]]
*[[Sar-e Puli provints]]
*[[Zābuli provints]]
*[[Takhāri provints]]
*[[Uruzgāni provints]]
*[[Wardaki provints]]
|}
 
Provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks (''woluswali''). Peale selle on veel 10 ringkonda, mis on loodud [[mudžaheedid]]e või [[Taliban|taliibide]] režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.
 
Igal [[kohalik omavalitsusüksus|kohalikul omavalitsusüksusel]] on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.
 
==Loodus==
 
====Järved====
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[ZarkolZorkuli järv|Zorkul]], mis asetseb piki Tadžikistani piiri, [[Shiveh]]i järv [[BadakhshānBadakhshāni provints]]is ning soolase veega [[IstadehyeIstādah-ye MoqorMuqur]]i järvsoolajärv.
 
Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi.
Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.
 
====Veehoidlad ja tammidpaisud====
[[Pilt:AfghanistanHelmandKajakaiDamm.jpg|pisi|[[KajakaiKajakī tammpais]] Helmandi jõel (rajatud [[1953]], ülesvõte 2004. aastast)]]
Tähtsad tammidpaisud ja veehoidlad Afganistanis on [[KajakiKajakī veehoidla]] Helmandi jõel (rajatud aastal 1953), [[KelagayKaylahgay tammpais]] Amudarja lisajõel, [[SardehiSar Dehi tammpais]] [[Ghaznī jõgi|Ghaznī jõel]] ning [[ArghandabiArghandābi tammpais]] Helmandi jõe kõrvalharul.
 
Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920.–1940. aastatel, vajab enamik põhjalikku remonti.
 
==Rahvastik==
[[Pilt:Children of Kabul, Afghanistan.jpg|pisi|püsti|Lapsed Kabuli linnas]]
===Demograafilised näitajad===
====Rahvaarv (miljonites)====
 
Afganistani lääneosa asustuse kese on [[Herāt]]i linn.
====Asulastik====
'''Suuremad linnad''' (elanike arv [[1988]]):
*[[Kabul]] 1 424 400 ([[1995]] umbes 2 000 000)
*[[KandahārKandahār]] 225 500
*[[HerātHerāt]] 177 300
*[[MazārMazār-e SharīfSharīf]] 130 600
*[[JalālābādJalālābād]] 57 824 ([[1982]])
*[[KondūzKunduz]] 57 112 (1982)
*[[BaghlānBaghlān]] 41 240 (1982)
 
====Asulate loend====
[[Anār Darreh]] - [[Andkhvoy]] - [[Āqchah]] - [[As‘adābād]] - [[AsmarĀsmār]] - [[Aybak]] - [[Baghlān]] - [[Bagrām]] - [[Bālā Murghāb]] - [[Balkh]] - [[BāmiānBāmyān]] - [[Barākī Barak]] - [[Bāsawul]] - [[Bust]] - [[ChagcharānChaghcharān]] - [[Chāh Āb]] - [[Chārīkār]] - [[Darwāzahgêy]] - [[Delārām]] - [[Dīshū]] - [[Dowlatābād]] - [[Emām Şāheb]] - [[EshkāshemŞāḩeb]] - [[Farāh]] - [[Fārsi]] - [[Feyẕābād]] - [[Gardēz]] - [[Ghaznī]] - [[GhowrGirishk]] - [[GirishkGhōryān]] - [[GhōryānGīzāb]] - [[GizābHerāt]] - [[HerātIshkāshim]] - [[Jabal os-Sarāj]] - [[Jalālābād]] - [[Jorm]] - [[Kabul]] - [[KajakiKajakī]] - [[Kalā-i Now]] - [[Kalāt]] - [[Kāmdīsh]] - [[Kandahār]] - [[Kang (Afganistan)|Kang]] - [[Karrukh]] - [[Khānābād]] - [[Kholm]] - [[KhowstKhōst]] - [[Khvājeh ‘Alī Soflá]] - [[KondūzKunduz]] - [[Koshk-e Kohneh]] - [[Kūchnay DarwishānDarwēshān]] - [[Langar]] - [[Lashkargāh]] - [[MahmūdMaḩmūd-e Rāqī]] - [[Mazār-e Sharīf]] - [[Maydān Shahr]] - [[Mehtarlām]] - [[Meymaneh]] - [[Mīr Bachcheh Kūt]] - [[MoshūrayMuqur]] - [[MuqurMushungay]] - [[Naghlū]] - [[OrgūnŌbêh]] - [[OwbehOrgūn]] - [[Paghmān]] - [[Panjāb]] - [[Pol-e Khomrī]] - [[Pul-i ‘Alam]] - [[RostāqQal‘ah-ye Fārsī]] - [[RūdbārQarqīn]] - [[QarqinRostāq]] - [[Rūdbār]] - [[Sang Chārak]] - [[Sang-e MāshehMāshah]] - [[Sarowbī]] - [[Sheberghān]] - [[ShindandShīnḏanḏ]] - [[Shīnkāy]] - [[Shīr Khān]] - [[Shūlgareh]] - [[Surkhāb]] - [[Zaranj]] - [[Zareh Sharan]] - [[Zendeh Jān]] - [[Zībāk]] - [[Tagāb]] - [[Tāloqān]] - [[TeywarahTaywarah]] - [[Towr Kham]] - [[Towraghondī]] - [[Tūlak]] - [[Uruzgān]] - [[Wāzah Khwāh]]
 
===Ränne===
1970ndatele järgnenud sõdade perioodil lahkus riigist põgenikena umbes kolmandik rahvastikust.
 
==Riik==
 
===Põhiseadus===
[[2004]]. aastal jõustus uus [[põhiseadus]] ([[2004. aasta Afganistani põhiseadus]]), mis vahetas välja [[1964. aasta Afganistani põhiseadus|1964. aasta põhiseadus]]e, mida polnud tegelikult rakendatud alates monarhia kukutamisest [[1973]].
 
2002. aastal asutati põhiseaduse kogu [[Lowyah Jirgah]] ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris 2004.
 
===Riigikord===
Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.
 
2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.
 
President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.
 
President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament [[Rahvuskogu (Afganistan)|Rahvuskogu]].
 
Rahvuskogu koosneb kahest kojast – [[Vanematekoda|Vanematekojast]] ja [[Rahvakoda|Rahvakojast]]. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast [[2005. aasta Afganistani parlamendivalimised|2005. aasta valimisi]] on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.
 
Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad [[Lowyah Jirgah]]', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.
 
Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.
 
Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus islamiga, kuid ei anna õigusliku alust [[šariaat|šariaadile]].
 
Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.
 
===Haldusjaotus===
 
[[1. järgu haldusüksus]] on provints, mille eesotsas on kuberner (''waali''), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki.
 
Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse 4 aastaks.
 
Afganistan koosneb 34 provintsist:
 
[[Pilt:Afghanistan provinces named iso.png|thumb|400px|Afganistani provintsid]]
 
<TABLE>
<TR><TD>
*[[Badakhshāni provints]]
*[[Bādghīsi provints]]
*[[Baghlāni provints]]
*[[Balkhi provints]]
*[[Bāmīāni provints]]
*[[Dāykondī provints]]
*[[Farāhi provints]]
*[[Fāryābi provints]]
*[[Ghaznī provints]]
*[[Ghowri provints]]
*[[Helmandi provints]]
*[[Herāti provints]]
*[[Jowzjāni provints]]
*[[Kabuli provints]]
*[[Kandahāri provints]]
*[[Kāpīsā provints]]
*[[Khowsti provints]]
</TD><TD>
*[[Konarhā provints]]
*[[Kondūzi provints]]
*[[Laghmāni provints]]
*[[Lowgari provints]]
*[[Nangarhāri provints]]
*[[Nīmrūzi provints]]
*[[Nūrestāni provints]]
*[[Paktīā provints]]
*[[Paktīkā provints]]
*[[Panjshēri provints]]
*[[Parvāni provints]]
*[[Samangāni provints]]
*[[Sar-e Poli provints]]
*[[Zābuli provints]]
*[[Takhāri provints]]
*[[Uruzgāni provints]]
*[[Vardaki provints]]
</TD></TR></TABLE>
 
Provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks (''woluswali''). Peale selle on veel 10 ringkonda, mis on loodud [[mudžaheedid]]e või [[Taliban|taliibide]] režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.
 
Igal [[kohalik omavalitsus|kohalikul omavalitsusel]] on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.
 
==Majandus==
 
===Afganistani sõda===
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega. 7. oktoobril 2001 alustasid Ameerika Ühendriigid õhurünnakutega kolmele olulisele keskusele Ţālebāni poolt kontrollitaval alal [[Kabul]]ile, [[Kandahar]]ile ja [[Jalalabad]]ile, millele järgnes maavägede interventsioon, millest võtsid ameeriklaste kõrval osa Suurbritannia, Austraalia ja Kanada üksused. Operatsiooni sõjaline faas kestis 2001.a. oktoobrist detsembrini, mille käigus kukutati Talibani režiim ning sunniti põgenema. [[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused. [[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan. Peale võimult kukutamist seadis Ţālebān end sisse [[Pakistan]]is ning moodustas vastupanuliikumise juhtimiseks Afganistanis ''Quetta Shura'' mulla [[Moḩammad ‘Omar]]i juhtimisel.
{{vaata|Afganistani sõda (2001–)}}
 
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega. 7. oktoobril 2001 alustasid Ameerika Ühendriigid õhurünnakutega kolmele olulisele keskusele Ţālebāni poolt kontrollitaval alal [[Kabul]]ile, [[Kandahār]]ile ja [[Jalālābād]]ile, millele järgnes maavägede interventsioon, millest võtsid ameeriklaste kõrval osa Suurbritannia, Austraalia ja Kanada üksused. Operatsiooni sõjaline faas kestis 2001.a. oktoobrist detsembrini, mille käigus kukutati Talibani režiim ning sunniti põgenema. [[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused. [[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan. Peale võimult kukutamist seadis Ţālebān end sisse [[Pakistan]]is ning moodustas vastupanuliikumise juhtimiseks Afganistanis ''Quetta Shura'' mulla [[Moḩammad ‘Omar]]i juhtimisel.
 
Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]] üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel. Praegu on seal [[NATO]] jõud [[Kanada]] juhtimisel.
[[21. märts]]il 2004 langes [[atentaat|atentaadi]] ohvriks Afganistani lennundusminister [[Mirwais Sadeq]]. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist. Aastal [[2004. aasta Afganistani põhiseadus|2004]] sai Afganistan uue [[põhiseadus]]e.
 
2004. aastal pärast [[Şaddām Ḩusayn]]i kukutamist ilmus Iraagis avalikkuse ette [[Al-Qaida]] (AQ) Iraagi haru ja ühendas 2006. aastal 11. sunniitliku äärmusorganisatsiooni Islami Riigiks Iraagis (ISI). 2011. aastal alanud [[Bashār al-Asad]]i vastu suunatud sõjategevuses [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjas]] hakkasid nad end 9. aprillil 2013 nimetama Islami Riik Iraagis ja Süürias. [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS]] kuulutas 29. juuni 2014 hõivatud aladel Süürias ja Iraagis välja šariaadi juhtimisvormiga ülemaailmse Islami Kalifaadi (IR). 2014. aastal laienes ISIS ka Afranistani aladele ning kuulutas 26. jaanuaril 2015. aastal välja nende kontrolli all olevalel Afganistani-[[Pakistan]]i aladel ISISe [[Khorāsān]]i provintsi,.
 
==Kultuur==
[[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s on 2002. aastast [[Jam]]i minarett ja arheoloogiamälestised ning 2003. aastast [[BāmīāniBāmyāni org|BāmīāniBāmyāni oru]] kultuurmaastik ja arheoloogiamälestised.
 
==Vaata ka==
*[[Afganistani valitsusjuhtide loend]]
*[[Afganistani jalgpallikoondis]]
*[[BamianiBāmyāni budad]]
*[[Eesti ja Afganistani suhted]]
*[[Afganistan 2016. aasta suveolümpiamängudel]]
 
==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikisõnastikus|Afganistani Islamivabariik}}
{{Commonskat|Afghanistan}}
* [http://www.maaleht.ee/news/fotogalerii/fotod/vaata-pilte-afganistan-labi-politseiniku-kaamera.d?id=24598135 "Vaata pilte: Afganistan läbi politseiniku kaamera"] Maaleht, 17. juuli 2009
* [[Kai Eide]]: [http://www.postimees.ee/?id=150940 "Afganistan aastal 2009 – kas pöördepunkt?"] Postimees, 10. august 2009
* [[Urmas Roosimägi]]: [http://www.postimees.ee/?id=180133 Afganistani vari] Postimees, 27. oktoober 2009
* [[Õnne Pärl]]: [http://www.apollo.ee/product.php/0999703 "Armastatud Afganistan"]
* Õnne Pärl: [http://qnne.blogspot.com/ "Kabuli päevik"]
* Õnne Pärl: [http://afghanistan-photogallery.blogspot.com/ "Afganistani fotogalerii"]
* Õnne Pärl: [http://www.postimees.ee/?id=153939 "Mulla vastab küsimustele läbi püha teksti"] Postimees, 18.august 2009
* Õnne Pärl: [http://www.epl.ee/artikkel/416154 "Nancy Hatch Dupree – afgaanide ajaloo elav mälu"] Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 2009
* Õnne Pärl: [http://www.epl.ee/artikkel/317889 "Kaheksa kevadist hetke tolmuses Kabulis – hirmutav ja põnev korraga"] Eesti Päevaleht, 12. aprill 2006
* Õnne Pärl: [http://www.epl.ee/artikkel/493210 Analüüs: Eesti meedia näitab Afganistanist väärastunud pilti] Eesti Päevaleht, 8. märts 2010
* [[Harri Tiido]]: [http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/harri-tiido-afganistani-rubiku-kuubik-ehk-kuidas-maetakse-miljardeid.d?id=49360339 "Afganistani Rubiku kuubik ehk kuidas maetakse miljardeid"] Eesti Ekspress, 11. juuli 2011
 
{{Aasiariigid}}
 
{{koord |NS=33.93333333 |EW=66.18333333 |type=country |region=AF}}
 
[[Kategooria:Riigid]]