Adsele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
53. rida:
Vanim dateeritav kultuurikiht Pihkva Kremli ja vanalinna alal kuulub XII sajandisse. Ilmselt sellal hakatigi ehitama Pihkvat praegusele asukohale. Väärib siiski märkimist, et vana linn ja hiljem ka linnus on ehitatud jõe paremale kaldale. Võib-olla, et maastikugeograafilistel põhjustel – Velikaja ja Pihkva jõe vaheline kolmnurk oli hea sadamakohaga ja hästi kaitstav, võib-olla aga läks mööda jõge tollal ka mingi valduspiir kohalike tšuudide ja slaavlaste vahel, ning asula rajati slaavlaste poolsele kaldale. Igatahes on Velikaja vasakpoolsete lisajõgede ja järvede hüdronüümid selgelt soomeugri päritolu – Issa, Sinine, Lutsi, Laada, Utroja, Kuhva, Koura, Vaada, Kudepi, Velje, Optjoki, Mõla. Veel XVI sajandi kaartidel kohtab Velikaja nimena Issat e. Isojokit (soome Suurjõgi), lätlastel on see ka Mudava või Mude jõgi, milline nimetus ilmselt ka on läänemeresoome keelest ja nimetatud nii mudaste setete pärast, mis jõedeltas ja Pihkva järve madalatel kallastel ladestub. Eestlased kutsuvad Velikajat ka Pihkva Emajõeks. Samas on ka arvatud, et Issa võis tähendada algselt Isajõge - et Emajõgi voolas Peipsist välja ja Isajõgi Pihkva ja Lämmijärve kaudu Peipsisse.
[[1111]] korraldas Novgorodi vürst Mstislav Vladimirovitš Suur sõjakäigu Atselesse, mida venelased nimetasid Otšelaks. Otšela pidi loogiliselt olema üpris suur ja tähtis piirkond, et seda eraldi leetopissides mainida ja selle vastu sõjakäike korraldada. Nimekuju Otšela on kõlaliselt üsna sarnane praegustele venekeelsetele väljenditele "otšestvo" ja "otetšestvo", mis tähendavad vastavalt isadust ja isamaad. Kaudselt saaks "Otšelat" tõlgendada, kui teatud rahva isade maad. Ka oli Irboskas valitsenud Thorvard seda teatud mõttes viikingitest põlvnevate Kiievi vürstide jaoks.
[[1137]] kutsusid pihkvalased endid valitsema Novgorodist väljaaetud vürsti Vsevolod Mstislavitši ja Pihkvast sai feodaalvabariik. Linn arenes ja kasvas kiiresti.
| |||