Otteni vesiveski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välislinke *== +== Välislingid ==) |
P →top: viide ühtlustatud (+ masintoim), replaced: ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/ → https://register.muinas.ee/ftp/ |
||
5. rida:
Valgesoo veskit on esmakordselt mainitud 1582. aastal.<ref name="HR">Heino Raieste. Taevaskoja. Tallinn. Eesti Raamat, 1981</ref> Tänaseni osaliselt säilinud veski kompleks rajati 19. sajandi teisel poolel.
Veskihoone oli [[maakivi]]st vundamendiga laastukattega [[viilkatus]]ega palkhoone. Jõuallikaks oli esialgu [[vesiratas]], hiljem kaks [[turbiin]]i. Veskis jahvatati [[jahu]], lisaks oli veskis saeraam, [[kreissaag]], rauatreipink, [[höövelmasin]], laastu- ja sindlimasin, lina rabamise ja kupardamise seadmed. Veel 1980. aastateni oli säilinud jahuveski hoone ja sellega kokku ehitatud elumaja-taluhäärber, saekaatri osa oli hävinud varem.<ref name="KRPI">[
1930. aastatest kuni [[Saesaare hüdroelektrijaam]]a valmimiseni (1952) oli Otteni vesiveski turbiiniga ühendatud mõnekilovatise võimsusega [[elektrigeneraator]], mis andis elektrit [[Valgesoo küla]]le ja koolimajale.<ref name="HR" /> Veski lõpetas tegevuse 1960. aastatel.<ref name="KRPI" /> Otteni vesiveski-elamu hävis 2000. aastate alguses.
Veskisilla, mis töötas ka veski paisuna, lasi ehitada veski omanik Jaan Otten (sündinud 28. oktoobril 1847 Vastse-Antslas) 1916. aastal [[Tartu kivisild|Tartu kivisilla]] eeskujul.<ref name="KRPI" /> 1930. aastatel oli veski Jaan Otteni poja Richard Otteni omanduses.<ref>Suveteatrimaja Taevaskotta. Postimees, 05.01.1932, nr. 3, lk. 5</ref>
| |||