Voergaardi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
43. rida:
[[1539]] piiskop Stygge Krumpen vahistati, süüdistatuna vanade reeglite ja tavade järgimises ning uute määruste mitteomaksvõtmises, mis anti peale reformatsiooni välja. Siiski on teada, et piiskop oli oma range usuga piiskopkonna väljapaistev preester ja austusväärne juht, kuulus premonstraatide ordusse (augustiinlastele lähedased norbertiinid) ning oli sellega viimane "katoliikluse kants" terves Taani kuningriigis. Kuna altkäemaksu talle anda ei saanud, siis tõsteti tema vastu üles fabritseeritud süüdistusi ja apellatsioonist keelduti. Piiskopkonna varad ja maad läksid ametlikult kuningale, linnused jaotati mõisateks ja piiskopkond sekulariseeriti. Stygge Krumpen jäi viimaseks Børglumi piiskopiks.
[[1578]] andis Taani kuningas [[Frederik II]] linnuse [[Karen Krabbe]]le.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref> Tema tütar [[Ingeborg Skeel]] hakkas linnust kaasajastama. Ta lasi hollandi ehitusmeistri Phillip Brandini juhatusel linnust ehitada ümber
[[1579]] ehitasid Otto Banner ja Ingeborg Skeel ümber linnuse lähedal asuvat Voeri külakirikut.
[[1588]] on linnuse ümberehitus valmis. Kuningas Frederik II
[[1627]]–[[1629]] ja [[1643]]–[[1645]] rünnati Voergaardi mitmeid kordi rootslaste poolt. Seal asus Rootsi vägede peastaap. [[1644]] vallutati kolonel Vogn Vognseni vabatahtlike talupoegade vägede poolt linnus rootslaste käest.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref> 17. sajandil toimunud [[Taani-Rootsi sõda]]de ajal piirati ja vallutati Voergaardi linnust rootslaste poolt mitmeid kordi.
[[1686]]–[[1791]] oli loss perekond Reetzi omandis. 19. sajandil vahetusid omanikud
[[File:Martinus Rørbye - Herregården Voergaard - 1833.jpeg|thumb|Voergaardi mõis 1833 a., idatiib. Martinus Christian Wesseltoft Rørbye, (17. mai 1803 – 29. august 1848)]]
|