Erinevus lehekülje "Tapa raudteejaam" redaktsioonide vahel

Punaseid tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref>
Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid.
Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Alates 2000. aastate algusest seisab jaamahoone tühjalt ja on halvenevas seisukorras. 2017 tunnistati Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref>
 
Hoone oli jaamahoonena kasutusel kuni [[2004]]. aastani. Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana. 2017 tunnistati AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks. Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320062017007 Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine] Riigi Teataja</ref>
 
Tapa jaamahoone on [[I maailmasõda|I maailmasõja]] eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, Lk. 23-24]</ref>
Anonüümne kasutaja