Pärnu jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sindi pais
Resümee puudub
2. rida:
| nimi = Pärnu jõgi
| pildi_nimi = Pärnu jõgi Tori sillalt.jpg
| pildi_seletus = Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt
| lähe = [[Roosna-Alliku Allikajärv]] | lähe_NS = 59.02629 | lähe_EW = 25.69664
| suue = [[Pärnu laht]] | suue_NS = 58.37735 | suue_EW = 24.47624
10. rida:
| jõe_langus = 76,2 m
| jõe_lang = 0,53 m/km
| paremad_lisajõed = [[Reopalu jõgi]], [[Lintsi jõgi]], [[Mädara jõgi]], [[Käru jõgi]], [[Vändra jõgi]], [[Sauga jõgi]]
| vasakud_lisajõed = [[Vodja jõgi]], [[Esna jõgi]], [[Prandi jõgi ]], [[Aruküla jõgi]], [[Navesti jõgi]], [[Kurina jõgi]], [[Reiu jõgi]]
|Vooluhulk suudmes = 65 m/s}}
 
'''Pärnu jõgi''' on [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] järel [[Eesti]] pikkuselt teine jõgi (144 km).

Pärnu jõe suurde [[valgla]]sse kuulub umbes 16% Eesti [[pindala]]st.
 
== Loodus ==
27. rida ⟶ 29. rida:
Pärnu jõgi saavutab oma suurima laiuse [[Pärnu]] linnas, olles kuni 320 meetri laiune.{{lisa viide}}(mõõtmiskoht?)
 
Jõel[[Pilt:Sindi asubpais (2).jpg|pisi|left|[[Sindi pais]] 2016. aastal]]
Jõel asus [[Sindi pais]], mis valmis 1834. aastal. Mitmel korral ümber ehitatud paisu lammutamisega tehti algust 2018. aastal ning selle asemel rajatakse tehiskärestik.<ref>[https://www.err.ee/867510/algasid-sindi-paisu-lammutustood "Algasid Sindi paisu lammutustööd"] ERR, 8. oktoober 2018</ref>
 
== Ajalugu ==
34. rida ⟶ 37. rida:
[[Sindi]] lähedal [[Pulli küla]]s on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud [[Pulli asula|Eesti vanima teadaoleva asula]] jäänused. Umbes 8900 eKr, [[Kunda kultuur]]i ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Kaevamistel]] on leitud [[tulekivi]]st ja luust [[nooleots]]i, [[kõõvits]]aid, [[nuga|nuge]] jm. esemeid ning [[põder|põdra]]-, [[kobras|kopra]]-, [[karu]]-, [[linnud|linnu]]- ja [[kalad|kala]]luid. Samuti on jõe äärest leitud [[Reiu asulakoht]], mis on umbes 1500 aastat noorem kui Pulli.
 
[[Keskaeg|Keskajal]] nimetati Pärnu jõe alamjooksu '''Emajõeks''' (1227 ''Mater Aquarum'', ''Embeke''), 1627 ''Pernaw''. Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi [[Muḩammad al-Idrīsī]] poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil ''Tabula Rogeriana'' kui ''nahr bernu'' ([[araabia keel]]es 'Bernu jõgi').
 
[[Keskaeg|Keskajal]] nimetati Pärnu jõe alamjooksu '''Emajõeks''' (1227 ''Mater Aquarum'', ''Embeke''), 1627 ''Pernaw''. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee]].
 
== Pilte ==
44. rida ⟶ 49. rida:
Sild Linnutaja kaitsealal Kurgjal Pärnumaal.JPG|Pärnu jõgi [[Kurgja]]l
Laupat läbiv Pärnu jõgi.jpg|Pärnu jõgi [[Laupa]] külas
Pärnu jõgi (2) copy.jpg|Pärnu jõgi Sindis
Pärnu kesklinn - Aerial photo of Pärnu in Estonia.jpg|Pärnu jõgi Pärnus
</gallery>
 
52. rida ⟶ 59. rida:
* [[Sindi pais]]
* [[Soomaa]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
{{commonskat|Pärnu River}}
* [http://www.estonica.org/et/Loodus/Vahe-Eesti_tasandikud/P%C3%A4rnu_j%C3%B5e_j%C3%B5gikond_ja_%C3%BCleujutusalad/ Pärnu jõe jõgikond ja üleujutusalad] [[Estonica]]
* [http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Parnu_jogi_makett.pdf Urmas Lekk, Toomas Kalda: Pärnu jõgi, 2007], Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, keskkonnaamet.ee<sup>[katkine link]</sup>
 
[[Kategooria:Järva maakonna jõed]]