Väegrupp Nord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Sõjategevus 1944. aastal: Marienburgi kaitseliini info Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
|||
117. rida:
Pärast Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsiooni ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] kaitsesse.
{{vaata|Narva lahing (1944)}}
1944. aasta maikuus alustati väegrupi kaitsepiirkonnas [[Pihkva järv]]est alanud [[Marienburgi liin]]i ehitamist, mis kasutades looduslike tõkkeid, kujutas Pihkva järve-[[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]]-[[Petseri]]-[[Irboska]] kõrgendiku-[[Malupe]]-[[Pameri]]-[[Urušu järv]]e joonel asunud taktikaliselt tähtsate [[Laura]], [[Aluksne]] ja [[Gulben]]e kaitsevööndit.
Nõukogude vägede suvine pealetungi algas 10. juulil ning [[Ostrov]]i linn vabastati [[21. juuli]]l, [[Pihkva]] [[23. juuli]]l ning Narva pealetung viis linna vallutamiseni [[26. juuli]]l. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}
| |||